Noot (väljaanne)
Noot ehk noodiväljaanne ehk nooditrükis ehk partituur (inglise keeles sheet music, saksa keeles Musikalien, soome keeles partituurimusiikki) on muusika avaldumisvorm noodikirjas.
Noot võib olla:
- visand – helilooja tegevuse kirjalik tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus.
- muusikakäsikiri – vastandina trükitule käsitsi kirjutatud noot.
- partituur – noot, milles on kirjas heliteose kõik partiid.
- partii – noot, milles on kirjas ainult ühe või mõnede muusikainstrumentide mängitav osa heliteosest kui tervikust.
- orkestrimaterjal – heliteose kõigi partiide komplekt.
- partitsell – partituuri erivorm, milles on kogu heliteoses esinev muusikaline materjal on tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel.
- klaviir – partituur, milles mõnede või kõigi muusikainstrumentide partiid on ette nähtud esitamiseks klaveril.
- kooripartituur – partituur, milles on kirja pandud koori kõigi häälte partiid.
Juba muistses Lähis-Idas ja Vana-Kreekas kasutati mälu abivahendina muusika ülesmärkimiseks noodikirja märke. 9. sajandi paiku hakkasid kristlikud mungad kirjutama muusikat pärgamendilehtedele. Paberit hakati muusika ülesmärkimiseks kasutama umbes 1150. aastate paiku. Kui 15. sajandi keskel jõudis Euroopasse trükikunst, hakkasid laiemalt levima ka nooditrükised. Noodikirja märgid graveeriti tina- või vaskplaatidele, mis kaeti trükivärviga ja pressiti vastu paberit. See mahukas töö jäi valdavaks kuni noodigraafika tarkvara kasutuselevõtuni 1970. aastate keskel. Arvuti abil oli võimalik muusikat üles kirjutada kiirelt ja täpselt ning näha kohe lõplikku tulemust.