Mine sisu juurde

Nvidia

Allikas: Vikipeedia
Nvidia Corporation
Asutatud 1993
Asutajad Jen-Hsun Huang
Chris Malachowsky
Curtis Priem
Peakorter Santa Clara, USA
Tegevuspiirkond Ülemaailmne
Võtmeisikud Jen-Hsun Huang (president, CEO)
Valdkonnad Pooljuhid
Tooted Graafikaprotsessorid
Käive 4,280 mld $ (2013)
Vara 6,412 mld $ (2013)
Omakapital 4,827 mld $ (2013)
Töötajaid 8800 (2014)
Tunnuslause The Way It's Meant to Be Played
Koduleht Nvidia
Nvidia peakorter Santa Claras

Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt graafikaprotsessorite tootmise poolest. Firma peakorter asub Californias Santa Claras.

Nvidia edu algas 1999. aastal, kui nad võtsid kasutusele graafikaprotsessori mõiste (inglise keeles graphics processing unit – GPU). Sellest ajast peale on Nvidia töötanud välja tooteid nii arvutitele, mängukonsoolidele kui ka nutitelefonidele. Nvidia toodab ka lahendusi paralleelsete arvutuste tegemiseks superarvutites[1] ning protsessorit Tegra mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele.

Nvidia on koos oma konkurendi AMD-ga juhtivad suure jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. Teised suurimad konkurendid on Intel ja Qualcomm.

2023. aasta mais jõudis ettevõtte turuväärtus triljoni dollarini.[2] 2024. aasta juuniks oli ettevõtte turuväärtus ületanud 3,3 triljonit dollarit, millega sai sellest maailma kõige väärtuslikum börsiettevõte.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Nvidia asutati 1993. aastal ning praeguseks on sellest ettevõttest saanud suurim graafikaprotsessorite tootja. Kui alguses kasutasid Nvidia tooteid põhiliselt mänguritele suunatud arvutid, siis praeguseks võib Nvidia tooteid leida ka näiteks nutitelefonidest. Nvidia on kasvanud tänu uuenduslikele toodetele ning väiksemate konkurentide omandamisele. Nvidia on Microsoft-i poolt valitud ainuvarustajaks nende mängukonsooli Xbox tarbeks. Aastal 2007 valis ajakiri Forbes Nvidia aasta ettevõtteks. On teada fakt, et Nvidia graafikaprotsessorid on kiireimad maailmas[viide?]. See teeb neist turuliidrid, aga ka AMD hõlmab suure osa turust.

Tähtsamad aastaarvud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1993: NVIDIA asutamine.
  • 1995: NVIDIA annab välja NV1, esimese laialt kasutatud multimeedia protsessori.
  • 1997: NVIDIA annab välja RIVA 128, esimese high-performance 128-bitilise Direct3D protsessori.
  • 1999: NVIDIA annab välja GeForce 256, mis on teistest olemasolevatest toodetest pea jagu üle.
  • 2000: Microsoft valib NVIDIA graafikaprotsessorite varustajaks oma X-Box mängukonsoolile.
  • 2000: NVIDIA annab välja GeForce2 GTS.
  • 2000: NVIDIA omandab suure osa 3dfx-i intellektuaalsest omandist ja töötajatest.
  • 2001: NVIDIA annab välja GeForce3, esimese programmeeritava graafikaprotsessori.
  • 2002: NVIDIA omandab Exluna (rahasummat ei avaldatud).
  • 2003: NVIDIA omandab MediaQ (70 miljonit dollarit).
  • 2004: NVIDIA omandab iReady.
  • 2005: NVIDIA omandab ULI Electronics.
  • 2006: NVIDIA omandab Hybrid Graphics.
  • 2007: NVIDIA omandab PortalPlayer.
  • 2008: NVIDIA omandab Ageia Technologies (rahasummat ei avaldatud).
  • 2011: NVIDIA omandab Icera (367 miljonit dollarit).

Asutajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vajaliku raha alustamiseks said nad riskikapitali firmast Sequoia Capital.

The Nvidia GPU Litigation

[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta 2009 aprillis pani kohus kokku paljud kaebused ja nimetas need koondnimetusega The Nvidia GPU Litigation. Probleem oli selles, et ostjad olid saanud vigaseid sülearvuteid. Nvidia oli nõus juppe välja vahetama või maksma kinni paranduskulud. Paljudele anti ka asendussülearvuteid. Kuigi probleem tekkis juba aastal 2009, siis lahendati see alles aastal 2011. Vigased jupid olid kahes Apple Macbook Pro mudelis ning paljudes Delli ja HP sülearvutites. Kuigi see läks Nvidiale tohutult maksma, siis ei olnud paljud siiski lahendusega rahul.

Dokumentatsioon ja draiverid

[muuda | muuda lähteteksti]

Nvidia ei avalikusta oma riistvara dokumentatsioone, mis tähendab seda, et programmeerijad ei saa sobivaid ja efektiivseid draivereid Nvidia toodetele kirjutada. Nvidia pakub küll enda graafikadraivereid, aga väga paljud tasuta tarkvara kasutajad on sellega väga rahulolematud. Võrreldes Inteli ja AMD-ga on Nvidia avatud lähtekoodi osa üliväike. Mõned Linuxi ja BSD kasutajad soovivad kasutada ainult avatud lähtekoodiga draivereid ning seetõttu leiavad nad, et Nvidia draiverid on ebaadekvaatsed.

Müügisissetulek

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt firma Jon Peddie Research andmetele, müüs Nvidia 2010 aasta esimeses kvartalis 33 miljonit graafikaprotsessorit, mis moodustas kogu turust 31,5%. AMD müüs 25,15 miljonit komponenti(24% kogu turust) ning Intel 45,49 miljonit (43,5% kogu turust). Nvidia aastast-aastasse kasv oli 41,9%.

2011. aasta septembris prognoosis Nvidia aastaks 2013 väga suuri müüke (4,75 miljardit kuni 5 miljardit Ameerika Ühendriikide dollarit). Analüütikud arvavad aga, et see jääb vaid $4,45 miljardi peale.

Optimus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nvidia Optimus on Nvidia välja töötatud tehnoloogia, mis aitab sülearvutite akudel kauem kesta. Optimuse töö põhimõte seisneb selles, et kui graafikaprotsessorit vaja pole, lülitatakse see välja ning vajaduse korral sisse tagasi. Kui graafikaprotsessor on välja lülitatud, saadab draiver kõik käsud integreeritud graafikaprotsessorile. Hetkel toetab Optimust ainult Windows 7.

Nvidia ei kavatse Optimust Linuxiga ühilduvaks teha, aga on loodud projekt Bumblebee, mis peaks tooma Optimuse kasutatavuse ka Linuxisse.

[muuda | muuda lähteteksti]

Nvidia SLI on revolutsiooniline tehnoloogia, mis aitab tõsta arvuti sooritust, kombineerides mitu graafikakaarti emaplaadis, mis toetab SLI'd. Kahe kaardi puhul on sooritusvõime kuni kaks korda suurem, kolme kaardi puhul kuni 3 korda suurem.

PhysX

[muuda | muuda lähteteksti]

PhysX on tehnoloogia, mis teeb mängudes liikumised realistlikumaks ning tänu sellele näib ja tundub ka graafika parem.

Enne PhysX-i pidid mängudisainerid objekti erinevatele sündmustele reageerima panema. Näiteks joonistati jalgpalluri kukkumine peale maha niitmist. Viga oli selles, et nii nägi jalgpalluri kukkumist alati samamoodi. PhysX aga paneb jalgpalluri keha liikuma olenevalt sellest, kuidas teda maha niideti.

Praeguseks kasutab PhysX-i üle 150 mängu.

Tähtsaimad graafikaprotsessorid

[muuda | muuda lähteteksti]

GeForce

[muuda | muuda lähteteksti]

GeForce on mõeldud põhiliselt mänguritele. Nimi tuleneb võistlusest, kus Nvidia andis seitsmele võitjale tasuta graafikakaardi. Kokku osales üle 12 000 inimese.

  • GeForce 256 – august 1999
  • GeForce 2 Series – aprill 2000
  • GeForce 3 Series – veebruar 2001
  • GeForce 4 Series – veebruar 2002
  • GeForce FX Series – 2003
  • GeForce 6 Series – aprill 2004
  • GeForce 7 Series – juuni 2005
  • GeForce 8 Series – november 2006
  • GeForce 9 Series – veebruar 2008
  • GeForce 100 Series – märts 2009
  • GeForce 200 Series – juuni 2008
  • GeForce 300 Series – november 2009
  • GeForce 400 Series – aprill 2010
  • GeForce 500 Series – november 2010

Quadro

[muuda | muuda lähteteksti]

Quadro on mõeldud tööjaamades kasutamiseks, sest Quadrot iseloomustab kiire CAD (Computer-Aided Design) ja DCC (digital content creation).

Videokaardid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • PCI Express
    • Quadro FX 330
    • Quadro FX 350
    • Quadro FX 370
    • Quadro FX 370 LP
    • Quadro FX 380
    • Quadro FX 380 LP
    • Quadro FX 540
    • Quadro FX 550
    • Quadro FX 560
    • Quadro FX 570
    • Quadro FX 580
    • Quadro FX 1300
    • Quadro FX 1400
    • Quadro FX 1500
    • Quadro FX 1700
    • Quadro FX 1800
    • Quadro FX 3400
    • Quadro FX 3450
    • Quadro FX 3500
    • Quadro FX 3700
    • Quadro FX 3800
    • Quadro FX 4000 SDI
    • Quadro FX 4400
    • Quadro FX 4500
    • Quadro FX 4500 SDI
    • Quadro FX 4500 X2
    • Quadro FX 5500
    • Quadro FX 5500 SDI
    • Quadro FX 4600
    • Quadro FX 4600 SDI
    • Quadro FX 4700 X2
    • Quadro FX 5600
    • Quadro FX 4800
    • Quadro FX 5800
    • Quadro CX
    • Quadro VX 200
    • Quadro 400
    • Quadro 600
    • Quadro 2000
    • Quadro 2000 D
    • Quadro 4000
    • Quadro 5000
    • Quadro 6000
  • AGP
    • Quadro
    • Quadro2 MXR
    • Quadro2 EX
    • Quadro2 Pro
    • Quadro DCC
    • Quadro4 380 XGL
    • Quadro4 500 XGL
    • Quadro4 550 XGL
    • Quadro4 580 XGL
    • Quadro4 700 XGL
    • Quadro4 750 XGL
    • Quadro4 780 XGL
    • Quadro4 900 XGL
    • Quadro4 980 XGL
    • Quadro FX 500
    • Quadro FX 700
    • Quadro FX 1000
    • Quadro FX 1100
    • Quadro FX 2000
    • Quadro FX 3000
    • Quadro FX 3000G
    • Quadro FX 4000
    • Quadro FX 4000 SDI
  • PCI
    • Quadro FX 600 PCI

Äri jaoks

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Quadro NVS 50
  • Quadro NVS 100
  • Quadro NVS 200
  • Quadro NVS 210s
  • Quadro NVS 280
  • Quadro NVS 285
  • Quadro NVS 290
  • Quadro NVS 295
  • Quadro NVS 400
  • Quadro NVS 420
  • Quadro NVS 440
  • Quadro NVS 450
  • Quadro NVS 300

Mobiilsetele rakendustele

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Quadro FX M
    • Quadro FX 350M
    • Quadro FX 360M
    • Quadro FX 370M
    • Quadro FX 380M
    • Quadro FX 540M
    • Quadro FX 550M
    • Quadro FX 560M
    • Quadro FX 570M
    • Quadro FX 770M
    • Quadro FX 880M
    • Quadro FX 1500M
    • Quadro FX 1600M
    • Quadro FX 1700M
    • Quadro FX 1800M
    • Quadro FX 2500M
    • Quadro FX 2700M
    • Quadro FX 2800M
    • Quadro FX 3500M
    • Quadro FX 3600M
    • Quadro FX 3700M
    • Quadro FX 3800M
    • Quadro 1000M
    • Quadro 2000M
    • Quadro 3000M
    • Quadro 4000M
    • Quadro 5000M
    • Quadro 5010M
  • Quadro NVS M
    • Quadro NVS 110M
    • Quadro NVS 120M
    • Quadro NVS 130M
    • Quadro NVS 135M
    • Quadro NVS 140M
    • Quadro NVS 150M
    • Quadro NVS 160M
    • Quadro NVS 300M
    • Quadro NVS 320M
    • Quadro NVS 510M

Tegra

[muuda | muuda lähteteksti]

Nvidia Tegra on mõeldud mobiilsetele seadmetele, näiteks nutitelefonidele ja pihuarvutitele.

  • Tegra APX series
    • Tegra APX 2500
    • Tegra APX 2600
  • Tegra 6xx series
    • Tegra 600
    • Tegra 650
  • Tegra 2 series
    • Tegra 250 AP20H
    • Tegra 250 T20
    • Tegra 250 3D AP25
    • Tegra 250 3D T25
  • Tegra 3 (Kal-El) series
  • Tegra (Wayne) series
  • Tegra (Grey) series
  • Tegra (Logan) series
  • Tegra (Stark) series

Tesla

[muuda | muuda lähteteksti]

Tesla on Nvidia esimene GPGPU (General-purpose computing on graphics processing units). Nimi tuleneb Nikola Tesla nimest.

  • C870
  • D870
  • S870
  • C1060
  • S1070
  • C2050/C2070
  • M2050
  • M2070/M2070Q
  • M2090
  • S2050

nForce

[muuda | muuda lähteteksti]

nForce loodi AMD Athloni ja AMD Duroni jaoks.

  • 220
  • 415
  • 420

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Top500 Supercomputing Sites" (inglise keeles). Top500. Vaadatud 26.02.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ "Kiibitootja Nvidia liitus triljoni dollari klubiga" ERR, 30. mai 2023
  3. ↑ "Kiibifirmast Nvidia sai maailma kõige väärtuslikum börsiettevõte" ERR, 19. juuni 2024

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
NASDAQ-100 indeksisse kuuluvad ettevõtted
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nvidia&oldid=6671890"