Peter August Friedrich
| Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
7. detsember 1696 Königsberg, Brandenburg-Preisimaa |
| Surmaaeg |
22. märts 1775 Tallinn, Eestimaa kubermang Venemaa keisririik |
| Teenistus |
Hessen-Kassel Venemaa keisririik |
| Auaste | kindralfeldmarssal |
| Sõjad/lahingud |
Vene-Türgi sõda Rootsi-Vene sõda Seitsmeaastane sõda |
| Autasud |
Püha Andrease orden Püha Aleksander Nevski orden Preisi kuningriigi Musta Kotka orden Holsteini hertsogiriigi Püha Anna orden |
Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck (vene Петр Август Фридрих Гольштейн-Бекский) (7. detsember 1696 Königsberg – 22. märts 1775 Tallinn) oli Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog 1728–1775 ning Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Peter August Friedrich sündis Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsogi Friedrich Ludwigi (1653–1728) ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburgi printsessi Luise Charlotte (1658–1740) pojana. Tema isapoolsed esivanemad põlvnesid Taani kuninga Frederik II ja Liivimaa kuninga Magnuse nooremast vennast Johannist.
Peter August Friedrich teenis algul ooberstina Hessen-Kasseli sõjaväes kuni Venemaa keisrinna Anna Ivanovna ta Venemaa armeesse kutsus ja polkovniku aukraadi andis. Holstein-Beck osales aastatel 1735–1739 Vene-Türgi sõjas ja Kübarate sõjas 1742. aastal Rootsi vastu.
1743–1753 oli Peter August Friedrich Eestimaa kuberner. Seejärel asus Holstein-Beck uuesti sõjaväeteenistusse, sai général en chef'i auastme ja võttis osa Seitsmeaastasest sõjast.
1758–1762 oli ta uuesti Eestimaa kuberner. Schleswig-Holsteini päritolu Peeter III troonile pääsemise puhul ülendati Peter August Friedrich 1762. aastal kindralfeldmarssaliks ning määrati Eestimaa kindralkuberneriks ja samaaegselt Peterburi kubermangu kindralkuberneriks. Pärast Peeter III kukutamist 1762. aasta juunis jäeti Holstein-Beck ilma Peterburi kindralkuberneri ametikohast, kuid ta jäi Eestimaa kindralkuberneriks, kellena töötas kuni oma surmani 1775. aastal. Eestimaa kindralkuberner (1762–1775) Peter August Friedrichi ajal 1767–1773 rekonstrueeriti Toompea lossi idatiib Eestimaa kubermanguvalitsuse esindushooneks (arhitekt Jenast pärit Johann Schultz).
Talle kuulus Haabneeme[1] ja 26. mail 1758 keisrinna Jelizaveta Petrovna poolt kingitud Lagedi[2], Saha[3] ja Viimsi mõis.
Teda autasustati Venemaa kõrgeima, Püha Andrease ordeniga.[4] Lisaks sellele oli ta autasustatud Vene keisririigi Püha Aleksander Nevski, Preisi kuningriigi Musta Kotka ning Holsteini hertsogiriigi Püha Anna ordenitega.
Ta maeti 18./19. märtsil Tallinna Niguliste kiriku kõrvale püstitatud Holstein-Becki hauakabelisse.[5]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Peter August Friedrich oli abielus kaks korda:
1723. aastal Hessen-Philippsthali maakrahvinna Sophiega (1695–1728). Abielust sündis:
- Karl Anton August (1727–1759), hilisem Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog, Taani kuninga Christian IX vanavanaisa ning Norra, Taani, Kreeka ja Briti monarhide esivanem.
1742. aastal krahvitar Natalja Nikolajevna Golovinaga (1724–1767). Abielust sündisid:
- Peter, Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki prints (1743–1751)
- Alexander, Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki prints (sündis ja suri 1744)
- Catherine, Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki printsess (1750–1811) (vene Екатерина Петровна Гольштейн-Бек), kes abiellus 1767. aastal vürst Ivan Sergejevitš Barjatinskiga (1740–1811) (vene Иван Сергеевич Барятинский), prints Ivan Ivanovitš Barjatinski (1772–1825) (vene Иван Иванович Барятинский) ja printsess Anna Barjatinskaja (1774–1825) ema, Aleksandr Barjatinski (1814–1879; ru) vanaema.
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]| Peter August Friedrichi esivanemad | |||
| Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1696–1775) |
Holstein-Becki hertsog Friedrich Ludwig (1653–1728) |
Holstein-Becki hertsog August Philipp (1612–1675) |
Holstein-Sonderburgi hertsog Alexander (1573–1627) |
| Schwarzburg-Sondershauseni krahvitar Dorothea (1579–1639) | |||
| Nassau-Saarbrückeni krahvitar Marie Sibylla (1628–1699) |
Nassau-Saarbrückeni krahv Wilhelm Ludwig (1590–1640) | ||
| Baden-Durlachi maakrahvitar Anna Amalie (1595–1651) | |||
| Holstein-Augustenburgi printsess Luise Charlotte |
Holstein-Augustenburgi hertsog Ernst Günther (1609–1689) |
Holstein-Sonderburgi hertsog Alexander (1573–1627) | |
| Schwarzburg-Sondershauseni krahvitar Dorothea (1579–1639) | |||
| Holstein-Glücksburgi printsess Auguste (1633–1701) |
Holstein-Glücksburgi hertsog Philipp (1584–1663) | ||
| Saksi-Lauenburgi printsess Sophie Hedwig (1601–1660) | |||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Haabneeme mõis (Jõelähtme khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Lagedi mõis (Jüri khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Saha mõis (Jõelähtme khk)
- ↑ "Püha Andrease ordeni kavalerid vene keeles". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2007. Vaadatud 25. septembril 2008.
- ↑ Tallinna Niguliste Kogudus: Verzeichnis der Beerdigten 1775; TLA.31.1.89:61, lk. 120–124
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Indrek Jürjo Teie Majesteet, tere tulemast koju! – Kuninganna Elizabeth II ja tema abikaasa prints Philipi ühine esiisa valitses üle 25 aasta Tallinna kindralkubernerina. Peter August Friedrich von Holstein-Beckist, Eesti Ekspress, 19. oktoober 2006
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Väljavõte Oldenburgide genealoogiast (B5)