Piila Peaingel Miikaeli kirik

Piila Peaingel Miikaeli kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik (pühakoda) Saare maakonnas Piila külas.

Ajaloost

Saaremaal Kaarma kihelkonnas siirdus 1848. aastal õigeusku 1643 inimest. Kaarma koguduse luterliku pastori Adalbert Hugo Willigerode pingutustele vaatamata ei õnnestunud takistada kohalike inimeste kirikuvahetust. Rahvas oli veendunud, et usuvahetus on keisri enda käsk ning keeldus kohaliku pastori vastupidiseid kinnitusi uskumast. Vene Õigeusu Kiriku Pühima Sinodi ukaas Piila õigeusu koguduse rajamiseks anti välja 1847. aastal. Piila õigeusu kogudus avati 1848. aastal ja selle pühitses Riia vikaarpiiskop Filaret I Peaingel Miikaeli (Mihhail Arhangelski) nimele. Esimene teenistus toimus Luulupe mõisa küünis. Piila Peaingel Miikaeli koguduses oli siis 3140 liiget.

Kirik

Piila kroonumõisast eraldati esimene maatükk kiriku ehituseks 1859. aastal. Riia arhitekti Heinrich Scheeli projekteeritud viie kupliga, paekivist seintega seest ja väljast krohvitud kivikirik valmis 1873. aastal ning selle pühitses Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin) Peaingel Miikaeli auks sama aasta 8. novembril. Kiriku kõrvale rajati hooned koguduse vaimulikele ja kirikuametile.

Tänapäeval kasutab pühakoda EAÕK Piila Peaingel Miikaeli kogudus.

Koolid

Usuvahetusliikumise algjärgus 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomist. Piila Peaingel Miikaeli koguduse kihelkonnakool ehitati 1852. aastal. Kool oli tegev kuni 1918. aastani. 1905. aastal oli koguduseliikmeid 2116 ja 1913. aastal 2300 inimest. Saaremaal tõusis õigeusu kiriku liikmete arv ka pärast 1905. aasta usuvabadusmanifesti. Suurearvuline Piila õigeusu kogudus avas kihelkonnakoolile lisaks 6 abikooli.

Kalmistu

Piila kalmistu rajati 1859. aastal Piila kroonumõisast eraldatud maale. Enne seda maeti Piila õigeusu koguduse liikmeid kas Leisi õigeusu kalmistule või Kaarma luteriusu kalmistule.

Vaata ka

• Leisi Püha Olga kirik
• Reomäe Apostel Andrease kirik

Kirjandus

• "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 430–434 lk 924–926: lk 429
• Jaanus Plaat. "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003; lk 136–140; lk 288–289
• Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo, 1997; lk 4–5; lk 69
• Jaanus Plaat/Arne Maasik, "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 482–487