Punktdiood
Punktdiood on pooljuhtdiood, milles pn-siire moodustub metallteraviku ja elektron- või aukjuhtivusega pooljuhtplaadi vahel.
Punktdioodi eelkäija raadiosignaalsignaali detekteerimisel oli kristalldetektor (vt Detektorraadio). Esimese stabiilsete parameetritega puntdioodi valmistas Saksa füüsik Walter Schottky 1939. aastal. Neid klaas- või keraamilises kestas dioode hakati esialgu (Teise maailmasõja aastail) kasutama eriti raadiolokatsiooni seadmeis, samuti ka mujal raadiotehnikas kõrgsagedusliku elektrivoolu alaldamiseks.
Üliväike kontaktpind andis võimaluse rakendada punktdioode väga kõrgete sagedusteni (kuni 30 GHz). Seoses mikrotehnoloogia arenguga on punktdioodide asemele tulnud Schottky dioodid ja pin-dioodid (valmistatud pinddioodidena, vt Pooljuhttehnoloogia).