Reigi kihelkond
Ilme
Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Reigi kihelkond moodustati 1627. aastal, kui see eraldati Käina kihelkonnast. Reigi kihelkonnas olid ajalooliselt hiiurootslaste asualad, Hiiumaa kaks tuntumat hiiurootslaste rühma on reigirootslased ja kärdlarootslased. Hiiurootslased küüditati 1781. aastal Venemaa keisririigi Novorossiasse.
Praegune Reigi kirikuhoone rajati aastatel 1799–1802.
Reigi kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos kõrvalmõisaga, üks poolmõis ja üks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks sellele oli seal ka kaks karjamõisat.
- Reigi kirikumõis (Pastorat Roicks)
- Kõpu mõis (Reigi) (Köppo), Kõrgessaare karjamõis, endine rüütlimõis
- Kõrgessaare (Hohenholm) rüütlimõis
- Lauka (Lauk), Kõrgessaare kõrvalmõis
- Viskoosa (Hohenholm-Viscosa) Kunstsiidivabriku kompleks poolmõisa staatuses[1]
Reigi kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Kõrgesaare vald (Hohenholm) (1866–1950)[2]
Reigi kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Kalana kalmistu
- Kõpu luteri kalmistu
- Kõpu II maailmasõja matmispaik
- Kõpu õigeusu kalmistu
- Malvaste kalmistu
- Puski kalmistu
- Reigi kirikuaed
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.
- ↑ Reigi kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 578–580.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.