Rio de Janeiro

Rio de Janeiro
	[ r'iu di žan'eiru ]
portugali	Rio de Janeiro
	Rio de Janeiro lipp Rio de Janeiro vapp
	Pindala: 1182,3 km²
	Elanikke: 6 211 423 (2022)
	Koordinaadid: 22° 55′ S, 43° 12′ W

See artikkel räägib linnast; osariigi kohta vaata artiklit Rio de Janeiro osariik.

Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias, Rio de Janeiro osariigi pealinn. Suurlinn asub Guanabara lahe ääres. Linn on tuntud karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest. Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljendit carioca (Kara'i oca).

Kliima

Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele. Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid.

Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C). Rio de Janeiro linnastus on suvel sisemaal tavalised temperatuurid üle +40 °C, kuigi mitte pikka aega järjest, aga Rio de Janeiro linnas üldjuhul nii kõrgeid temperatuure ei esine, sest meretuul jahutab õhku. Absoluutne maksimumtemperatuur +44 °C on mõõdetud veebruaris, absoluutne miinimum +8 °C juulis. Sügisel ja talvel jõuab Rio de Janeirosse vahel külm front Antarktikast, mis toob kaasa järsu ilmamuutuse.

Aasta keskmine sademete hulk on 1175 mm. Kõige rohkem sajab detsembris (170 mm) ja aprillis (137 mm), kõige vähem augustis (51 mm) ja juulis (56 mm).

Aastas paistab päike keskmiselt 2085 tundi. Kõige rohkem paistab päikest veebruaris (215 tundi), kõige vähem septembris (138 tundi) ja juunis (156 tundi).

Ajalugu

Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álvares Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitud laevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos. See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi'. Selles ekspeditsioonis osales ka Amerigo Vespucci, kelle järgi on Ameerika maailmajagu nimetatud.

1555 saabusid ühele Guanabara lahe saartest pool tuhat prantsuse kolonisti Prantsusmaa admirali Nicolas Durand de Villegaignoni juhtimisel. Nad rajasid Prantsusmaa esimese koloonia ja selle nimeks sai Prantsusmaa Antarktika. Kolonisaatorid olid hugenotid ja sellepärast andsid nad saarele rajatud kindlusele Gaspard de Coligny järgi nimeks Fort Coligny. Seda saart, kus fort asus, nimetatakse tänapäeval Villegagnoni saareks. 1567 vallutas Portugal fordi ja likvideeris sellega Prantsusmaa Antarktika.

Rio de Janeiro linna asutas Portugal 1. märtsil 1565 Guanabara lahe rannikule. Esialgu pandi asula nimeks São Sebastião do Rio de Janeiro. Püha Sebastiani järgi oli nime saanud ka tollane Portugali kuningas Sebastião.

Kuni 18. sajandi alguseni ründasid linna aeg-ajalt mereröövlid, peamiselt prantslased, näiteks Jean-François Duclerc ja René Duguay-Trouin. Mõnel neist õnnestus linn isegi vallutada.

Kuni 17. sajandi lõpuni veeti Rio de Janeirost välja peamiselt suhkrut. Selles osas jäi linn alla Salvadorile, mis asus palju kaugemal kirdes. Salvador oli Euroopale märksa lähemal, seetõttu olid transpordikulud väiksemad ja see võimaldas seal suuremat kasumit teenida.

Siis avastati Rio de Janeiro lähedal kulda ja teemante. Rio de Janeiro sai nende väljaveo poolest kuulsaks ja Portugali keskvalitsus reageeris sellele kiiresti, sest tahtis nende maavarade liikumist kontrollida. Sellepärast viidi juba 1763 Brasiilia halduskeskus Salvadorist Rio de Janeirosse.

1808 põgenes Portugali kuningakoda Napoleoni kartuses Rio de Janeirosse. Kaasa tuli hulk aadlikke Lissabonist ja sellepärast sai Rio de Janeiro ainsaks Euroopa riigi pealinnaks läbi aegade, mis asus väljaspool Euroopat. Portugali pealinn oli Rio de Janeiro kuni Brasiilia iseseisvumiseni 1822.

Kui Pedro I kuulutas Brasiilia iseseisvaks, siis jättis ta riigi pealinna Rio de Janeirosse. Pärast seda, kui 1889 kukutati Pedro II ja Brasiilia sai vabariigiks, jäi Rio de Janeiro endiselt riigi pealinnaks.

Keisririigi ajal oli Rio de Janeiro orjakaubanduse keskus. Juba 1819 oli linnas 145 tuhat orja, aga 1840 juba 220 tuhat. Brasiilia oli viimane riik maailmas, kus orjus ametlikult lubatud oli.

Rio de Janeiro asub üsna suure riigis servas. Sellepärast arutati aeg-ajalt pealinna viimist riigi geograafilise keskme poole. Juscelino Kubitschek valiti 1955 Brasiilia presidendiks lubaduste najal viia pealinn mujale. Ehkki paljud seda temast ei uskunud, valmis siiski suurte kuludega uus pealinn Brasília, mille peaarhitekt oli Oscar Niemeyer. 21. aprillil 1960 viidi riigi pealinn sinna ametlikult üle.

1960–1975 moodustas Rio de Janeiro omaette osariigi, mille nimi oli Guanabara osariik. Sel ajal eksisteeris ka Rio de Janeiro osariik, mille keskus oli Niteroi. 1975 need kaks osariiki ühendati ja Rio de Janeiro sai selle pealinnaks.

Rio de Janeiros toimusid 2007. aasta Panameerika mängud ja 2014. aasta jalgpalli MM-i finaal. Seal toimusid ka 2016. aasta suveolümpiamängud. Rio de Janeirost sai esimene Lõuna-Ameerika linn ja México järel teine Ladina-Ameerika linn, mis korraldas nüüdisaegsed olümpiamängud.