Ryan O'Neal
Ryan O'Neal (20. aprill 1941 Los Angeles – 8. detsember 2023) oli Ameerika Ühendriikide filminäitleja.
Ryan O'Neali näitlejakarjäär sai alguse Rodney Harringtoni rolliga telesarjas "Peyton Place". 1970. aastal mängis ta Arthur Hilleri lavastatud filmis "Armastuse lugu", milles mängitud rolli eest nomineeriti ta parima meespeaosatäitja Oscarile ja Kuldgloobusele. Neist kahest ta kumbagi ei võitnud, aga võitis David di Donatello auhinna.
1974. aastal nomineeriti ta Kuldgloobusele rolli eest Peter Bogdanovichi filmis "Paberist kuu". Ryan O'Neal mängis filmis koos tol ajal 10-aastase tütre Tatum O'Nealiga. Tütar võitis rolli eest 1974. aastal parima naiskõrvalosatäitja Oscari, olles noorim Oscari-võitja läbi aegade, isale mängitud roll auhindu juurde ei toonud.
1975. aastal mängis ta nimitegelast Stanley Kubricku lavastatud filmis "Barry Lyndon".
Aastatel 2005–2017 mängis ta USA telesarjas "Kondid" Emily Deschaneli kehastatud nimitegelase doktor Temperance "Bones" Brennani isa Maxi.
2021. aastal sai Ryan O'Neal tähe Hollywoodi kuulsuste alleel.
Ryan O'Neal suri 82-aastaselt 8. detsembril 2023.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli stsenarist Charles O'Neal, ema näitleja Patricia Ruth O'Callaghan.
Ryan O'Neali esimene abikaasa oli aastatel 1963–1967 Joanna Moore. Sellest abielust sündisid tütar Tatum O'Neal ja poeg Griffin O'Neal, kes mõlemad on näitlejad. Tema teine abikaasa oli samuti näitleja Leigh Taylor-Young. Nende ühine poeg Patrick O'Neal on tuntud spordikommentaator.
Aastast 1979 oli ta suhtes näitleja Farrah Fawcettiga. Suhtes sündis poeg Redmond James Fawcett O'Neal.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ryan O'Neal andmekogus IMDb (inglise)