Mine sisu juurde

Schwarzrheindorfi Maarja ja Clemensi kirik

Allikas: Vikipeedia
Vaade kirikule edelast
Kooriruum vaatega itta
Vaade allkiriku kaheksanurksest valgusaknast ülakiriku laele
Ehitis kiriku põhjaküljel

Schwarzrheindorfi Maarja ja Clemensi kirik on romaani perioodist pärinev kahekorruseline kirik (Doppelkirche) Schwarzrheindorfis, Bonni põhjapoolses linnalähipiirkonnas Beueli linnaosa keskusest põhja pool. 12. sajandil ehitatud kirik on kuulus eriti oma rikkalike laemaalingute poolest ja ühe olulisema romaani ehitismälestisena Saksamaal riikliku kaitse all. Ülakirik on pühitsetud Maarjale, allkirik pühale Clemensile.

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitise siluetis domineerib massiivne nelitistorn. Kaht kirikuruumi ühendab nelitises asuv kaheksanurkne valgusava, nii et allkorruselt võib näha ülakiriku apsiidi laemaalinguid. Ruumi kaheksanurkne tuumik lähtus otseselt Aacheni lossikabeli eeskujust. Kahekorruselise kiriku ruumiplaani leidus paljudes lossikirikutes.

Algse plaani järgi pidi kirik olema idaapsiidiga tsentraalehitis, põhiplaanilt kreeka risti kujuline kergelt pikendatud idaharuga. Idaküljes on apsiid eraldi koorivõlvikuga nelitisest selgelt eraldatud. Ülakirik on ristikujuline ja selle ülaserva ümber kulgeb rikkaliku dekooriga kapiteelidega kääbusgalerii.

Benediktlaste nunnakloostriks muutmise järel pikendati kirikut lääne suunas kahe võlviku võrra, nii et põhiplaan sai ladina risti kuju. Ülakorrusele tekkis sellega pikem empoor, milles nunnad said muust kogudusest eraldi jumalateenistusel osaleda. Seal seisis tunnipalvuste jaoks nende kooritoolistik, mis pole säilinud.

Kirikust põhja suunas seisab mingi hoone ehitise fragment, mis viitab kunagisele rohkemale hoonestusele ja kuhu võis viia ülakorruselt eraldi käik. Põhjaseinas asub ka algse tsentraalehitise sissepääs, mida ümbritseb kaunistatud portaal.

Interjöör

[muuda | muuda lähteteksti]

Nii üla- kui ka allkirikus on rohked hästi säilinud seinamaalingud. Allkiriku omad on dateeritud 12. sajandi keskpaika, ülakiriku omad 1173. aastasse.

Allkiriku maalingud moodustavad nn Hesekieli-tsükli, mis tõenäoliselt 1151. aastal, kiriku pühitsemise ajal, oli juba lõpetatud. Maalingud avastati uuesti alles 1846. aastal ja ennistati. Üksnes alusjoonistus on tehtud seinakrohviga seotud freskotehnikas. 20 pilti ristvõlvidel illustreerivad Hesekieli raamatu valitud kohtade järgi Jeruusalemma purustamist ning juutide hävitamist ja tagakiusamist; nelitise võlvidel on taevane Jeruusalemm.

Seinamaalide temaatika on seotud Rupert von Deutzi ja Otto von Freisingi sõnastatud teoloogiaga. Ülakiriku laemaalidel on apsiidis trooniva Kristuse jalgade juures kujutatud donaatorit Arnold von Wiedi ja tema õde Hedwigit, hilisema benediktlaste kloostri abtissi.