Skansen

Skansen on Djurgårdenis Stockholmis asuv maailma vanimaid vabaõhumuuseume.

Muuseum asutati 11. oktoobril 1891. aastal rootsi filoloogi ja folklooriuurija Artur Hazeliuse eestvedamisel.

Vabaõhumuuseum kuulub Rootsi tähtsamate ja populaarsemate turismiobjektide hulka. Seda külastab iga aasta rohkem kui 1,3 miljonit inimest.

Vabaõhumuuseumi tava on tähistada Rootsi traditsioonilisi pühi, nagu Midsommarafton (jaaniõhtu), Valborg (volbriöö) ja Lucia päev (luutsinapäev). Läbi aastate on Skansenis tehtud ka populaarsete raadio- ja telesaadete otseülekandeid, nt "Allsång på Skansen".

Vabaõhumuuseumi territooriumil on külastajatele veel nukuteater, tsirkus ja tubakamuuseum ning mitu kohvikut, restorani, poodi ja laste mänguplatsi.

Skansenit võib pidada Rootsi rahumeelse ja loodusele orienteeritud natsionalismi väljenduseks.

Sõna "skansen" tähistab tänapäeval rahvusvaheliselt vabaõhumuuseumi. Skansen on suuresti mõjutanud sarnaste muuseumide loomist ka mujal maailmas, põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Vabaõhumuuseum on avatud aasta läbi ning asub aadressil Djurgårdsslätten 49–51, Stockholm, Rootsi, 115 93.

Ajalugu

Oma Rootsi reisidel nägi Artur Hazelius vana talupojaühiskonna asendumist modernse eluviisiga, mida põhjustas industrialiseerimine, migratsioon ja teised ühiskonna arenguga kaasas käivad protsessid. Ehitati vabrikuid, maaharimisel kasutati tehnikat, üle kogu maa ehitati raudteid jne. Toimus linnastumine, mille käigus suur osa maaelanikkonnast lahkus oma küladest, ja vanad talupojatraditsioonid hakkasid hääbuma.

1872. aastal Dalarna maakonda külastades tekkis Hazeliusel nn miniatuurse Rootsi loomise idee muuseumis, kus kultuur ja loodus, ehitised ja riietus ning kirjandus ja käsitöö moodustaksid taimede, loomade ja kivimitega ühtse terviku. Selle eesmärk oleks näidata, kuidas inimesed eri Rootsi osades vanasti elasid. Ta tahtis seda inimestele esitleda huvipakkuvamal moel, kui tolleaegsed teadlased olid seda seni suutnud teha.

Sellist tüüpi kohalikku kultuuri ja ajalugu tutvustav vabaõhumuuseum (Norsk Folkemuseum) avati 1888. aastal Oslo lähedal asuval Bygdøy poolsaarel Norras.

Hazelius hakkas inimestelt üle kogu Rootsi ja ka teistest Põhjamaadest kokku ostma vana mööblit, riideid, mänguasju jms. Oma reiside käigus hankis Hazelius vanu esemeid, kirjutas üles rahvaviise ning ostis isegi maju, kuigi ta ei teadnud veel, kuhu need hiljem üles seada. Osa esemetest sai ta ka annetustena. Alguses oli Hazelius põhiliselt huvitatud vaid talupojakultuurist, kuid tema järglased hakkasid tasapisi koguma ka esemeid, mis olid väikekodanluse ja linnaelanike igapäevaelu osa.

1891. aasta kevadel ostis Hazelius maatüki Skansenbergetis ja sama aasta sügisel avati seal Skanseni vabaõhumuuseum. Muuseumile kuuluvat maa-ala on järk-järgult pärast Hazeliuse surma 1901. aastal laiendatud.

Esimeste Skanseni talumajade seas olid Morastugan, Kyrkhultsstugan (kõrge pööninguga tare), Hackstugan (kivimaja Orsast) ja Stenstugan (Blekingest). Aastatega on Skansenisse kogunenud ligi 150 kultuuriajaloolist ehitist kõikjalt Rootsist. Enamik neist majadest pärinevad 1700. ja 1800. aastatest, kuid leidub ehitisi ka 1400. aastate lõpust. Uuemad majad pärinevad aastast 1930. Vanim ehitis on Norra Vastveitloftet ja see on pärit 1300. aastatest. Ainult kolm Skansenis olevat ehitist ei ole originaalid, vaid on leidude koopiad.

Algselt hõlmas Skansen lisaks Rootsi talupojaühiskonnale ka Norra ja Taani talupojakultuuri.

Muuseumi esimene eksponaat oli villane seelik.

Hazeliuse moto oli "Tunne iseennast!". Hazelius soovis, et Skansen oleks elav muuseum, mille majades vuriseksid vokid ja kõlksuksid kangaspuud. Külastajad saavad näha traditsioonilist juustu- ja võitegemist, küpsetamist, kudumist, klaasipuhumist jms.

Kuna koduloomad olid vana talupojaühiskonna oluline osa, tehti Skansenis ruumi ka koduloomadele. Lisaks neile eksponeeritakse Põhjala metsloomi: põtra, karu, rebast, ahmi, hüljest jt. Osa loomadest saadi annetusena ning avatud loomaaeda toodi isegi eksootiliste liikide esindajaid. Need ei sobinud küll Skanseni kui miniatuurse Rootsi ideega, kuid vaatamata rahvuslikule hoiakule võttis Hazelius ka need loomad vastu, kuna teadis, et need tekitavad külastajates suurt huvi. Kogu Skanseni toimimise vältel on loomade kollektsiooni üle diskuteeritud.

Skansen-Akvariet avati 1978. aastal ja see asub 3000 m² suurusel alal. Peale kalade ja korallide saab seal näha papagoisid, flamingosid, ahve, kilpkonni, skorpione, eksootilisi ämblikke, madusid, alligaatoreid, leemureid jne.

2019. aasta kevadel avati muuseumis Baltic Sea Science Center.

Välislingid