Suur tänav (Narva)
Suur tänav on tänav Narva Vanalinna linnaosas. Algab Koidula tänavalt, ristub Viru ja Heinaturu tänavaga ning lõpeb Kraavi tänavaga ristudes. Piirab idast Raekoja platsi. Tänava pikkus on umbes 430 m.
Suur tänav on Narva üks vanimatest tänavatest. See oli linna peatänav ja ühendas Narva kindlust Karjaväravaga. 1684. aasta Narva linnaplaanil on see saksa keeles nimedega Lange Gasse auch Schloss- und Burggasse (Lange Gasse, ka Schlossgasse ja Burggasse). Ajalooliselt kandis tänav Lossi tänava nime. 1900. ja 1905. aasta linnaplaanidel on selle tänava nimi Võšgorodskaja (Вышгородская улица).[1] 1912. ja 1929. aasta linnaplaanidel on tänava nimi vastavalt Suur uulits ja Suur tänav.
Pärast teist maailmasõda kandis tänav nime Mahmastali tänav (улица Й.Махмасталя)[2] Nõukogude Liidu diplomaatilise kulleri Johann Mahmastali järgi. Linnavalitsuse otsusega 11. maist 1994 taastati Suure tänava nimi.[3]
Ajalooline hoonestus
[muuda | muuda lähteteksti]Narva põhjapoolses linnamüüris Suure tänava lõpus asus linna kõige suurem ja kaunim peavärav – Karja- ehk Vene värav.[4]
Vastavalt Vene tsaari Ivan IV (Groznõi) käsule ehitati 16. sajandil Suure tänava lõppu Karjavärava lähedale õigeusu kirik. 1650. aastatel kohandati see väike kirik linna vaestemajaks.[5]
Keskajal asus Suure ja Viru tänava ristmikul turuplats, mille ääres olid vaekoda ja poed, linnakirikuga külgneval krundil raetuba ja kool.[4]
Raekoja platsi ääres Suure ja Rüütli tänava nurgal olid kuni 1944. aasta märtsipommitamiseni keskaegsed kloostrimüürid.
Elumaja aadressil Suur tänav 1 kuulus Rootsi müügiesindajale Moskvas, Narva linna burgkrahvile Christoffer vоn Kochenile. Maja peeti kõige suuremaks hooneks linnas. See oli hollandi klassitsismi stiilis ehitatud maja. Fassaadi autor oli Johann Gregor Herold.[6] Hoones asus trükikoda Põhja-Eesti.
Hoones aadressil Suur tänav 4 asus Eesti Panga Narva osakond.
Hoones aadressil Suur tänav 8[7] asus 1806. aastal Narvas asutatud Harmonie seltsi klubi.
Elumajas aadressil Suur tänav 19 elas Narva bürgermeister ja kaupmees Jürgen von Tunderfeldt.[6] Enne sõda asus selles võimsate keldrimüüridega hoones hotell Central.[8]
Elumaja aadressil Suur tänav 21 kuulus Hanss Fonnele.
Märtsipommitamise ajal hävisid kõik selle tänava hooned. Nende asemele ehitati hiljem kolme- ja neljakorruselised elumajad, nn hruštšovkad.
-
Suur tänav. Vaade Mäe tänava ristmikult. Paremal on majad nr 1 ja 3 ning vasakul majad nr 4, 6, 8 jne -
Suur tänav. Vaade üle Viru tänava Narva Issanda Muutmise katedraali kellatornile -
Suure ja Rüütli tänava ristmik. Vaade Raekoja platsilt. Paremalt vasakule: majad Suur 19 ja Suur 21. -
Hanss Fonne'i maja (Suur 21) -
Hoonete varemed pärast 1944. aasta märtsipommitamist
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur tänav (Narva) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Svetlana Andrejeva. Narva tänavad 17.–21. sajandi linnakaartidel. – Narva Muuseumi Toimetised, nr 7, 2007, lk 108-127.
- ↑ Об уточнении перечня улиц г. Нарва и пос. Нарва-Йыэсуу. Решение Нарвского городского Совета народных депутатов №72 от 02.03.1982
- ↑ Narva tänavanimed
- ↑ 4,0 4,1 Jaak Juske: Keskaegsest Narvast – linnast ja müürist 19.11.2014 (vaadatud 22.07.2020)
- ↑ "Rootsi aeg". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2005. Vaadatud 24. veebruaril 2016.
- ↑ 6,0 6,1 Нарва XVII века – «Жемчужина Прибалтики» (Vaadatud 22.07.2020)
- ↑ NARVA AADRESSIRAAMAT 1939/1940. Toimetanud Karl Laas NARVA KINNISVARAOMANIKE NIMEKIRI, http://vana.narvaplan.ee/
- ↑ Jaak Juske Lood unustatud Narvast KesKus, 12.2014
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kristi Tasuja, Narva Suur tänav 22 ja 24 kruntide ehituslugu, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2009