Tallinna Kunstihoone

Tallinna Kunstihooneks nimetatakse Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuvat hoonet, kus korraldab näitusi Eesti Kunstnike Liidu ja Kultuuriministeeriumi asutatud SA Kunstihoone.

Kuni 2020. aastani juhatas Kunstihoonet Taaniel Raudsepp.^[1] 8. juunil 2020 valiti Kunstihoone juhatajaks Paul Aguraiuja. Sihtasutuse põhitegevuseks on näituste korraldamine Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis.

Hoone ajalugu

Juba 1926. aastal arutas Eesti kunstnikkond mõtet ehitada Harjumäele puidust Kunstihoone. 1927. aastal korraldas Kultuurkapitali Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsus viie arhitekti osalusega arhitektuurivõistluse, mille võitis Karl Burman. 23. mail 1926 pöördus KKSV Tallinna linnavalitsuse poole palvega eraldada Vabaduse platsi ääres maja ehitamiseks krunt. Karl Burman koostas Vabaduse platsi ümberplaneerimiskava. 1932. aasta mais valmis Edgar Johan Kuusiku Kunstihoone esialgne projekt ning linn eraldas Sihtkapitali Valitsusele maa hoone ehitamiseks. 1932. aasta oktoobris kuulutati välja uus arhitektuurivõistlus, millest võtsid osa 38 projekti. I auhinna võitis Anton Soans, II auhinna Edgar Vellberg (Velbri) ja III auhinna Karl Burman. Lõpliku projekti koostamine tehti ülesandeks Soansile, kes asus seda tegema kahas Kuusikuga. 15. juunil samal aastal projekt kinnitati.^[2]

23. aprillil 1934 oli hoone katuse all ja juunis kuulutati välja konkurss fassaadiskulptuuridele. Tallinna Kunstihoone avati arhitektide Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud ning spetsiaalselt kunstigaleriiks ja kunstnike ateljeedeks ehitatud majas pidulikult 15. septembril 1934. Avanäitust külastasid rekordilised 13 493 inimest. 1935. aasta jaanuaris alustas hoones tegevust Kujutavate kunstide klubi ehk Kuku klubi.^[2]

Juunis lõppes fassaadiskulptuuride konkurss, mille võitis Ernst Jõesaar. Vastavalt arhitektide soovile telliti skulptuurid aga II preemia võitnud Juhan Raudsepalt. 1937. aastal paigaldati fassaadi kaarniššidesse Juhan Raudsepa allegoorilised pronksfiguurid “Töö” ja “Ilu”. 1938.-1939. aastal planeeriti hoonele juurdeehitise rajamist (Anton Soansi projekt). 1940 maja natsionaliseeriti ning anti Eesti NSV Kunstifondile.^[2]1953.a septembris sai valmis kõrvalehitis.

Tallinna Kunstihoone 2018. aasta kevadel

1962. aastal valmis Kunstihoone pealeehitis (arhitekt Edgar-Johan Kuusik) ning 1992 Kunstihoone laiendamise projektettepanek (arhitektuuribüroo Okas ja Lõoke). 14. novembril 1993 hoone taasriigistati ning 15. veebruaril 1995 avati Kunstihoone George Steinmanni kontseptuaalse kunstiteosega "Ruumi naasemine". Kunstihoone galeriis avati samal ajal Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus "Tallinna Kunstihoone 1934".^[2]