Talveuni

See artikkel räägib loomade puhkeseisundist; hibernatsioon võib tähendada ka taimede puhkeseisundit (taimede talvitumine); meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Kunstlik hibernatsioon; Eesti animafilmi kohta vaata artiklit Talveuni (film)

Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse harilikult diapausiks.

Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud.

Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.

Talveuni võib eri loomarühmadel kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani^[viide?].

Talveune tüübid

Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse lühiajalist talveund (ehk fakultatiivne taliuinak), taliuinakut ja (tõelist) talveund^[viide?].

Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.

Brumation

Pikemalt artiklis brumation

Terminit brumation (esmakasutus 1965. aastal) kasutatakse roomajate kliimale vastava puhkeseisundi korral nii looduslikes tingimustes, mil roomajad liiguvad talvistesse pesapaikadesse (urgudesse), kui ka roomajate pidamisel siseruumides (sh väljaspool kodupaika).^[1]Brumation'i tingivad suuresti välised tegurid – keskkonna temperatuur ja söögimaterjali nappus ning ka roomajate kehasisesed kohastumused. Brumation'i korral roomajad otseselt ei maga ega kakle, nad liiguvad pisut ja isegi joovad, kuid energia ringluseks kasutavad nad looduses, arvatavasti talveperioodile eelnenud perioodil kogutud kehasiseseid rasvavarusid. Brumation on periood mil muutuvad roomajate (sh maolised) füsioloogilised näitajad ja ka hormoonide ringlus vastamaks eelolevale paaritumisperioodile. Maod võivad brumation'i ajal koguneda ühte kohta kokku, moodustades nn maokolde, kuid võivad jagada talveurgu ka mitmete teist liiki madudega, sh nendega, kes neid ja/või kellele nemad muidu saakloomadeks võivad osutuda.^[2] Looduses paljud roomajad puhkeperioodist ei taastu ning hukkuvad, eriti kõhnemad ja haiged roomajad. Maoperekonna Thamnophis isendid võivad puhkeseisundi ajal pesapaika jagada tuhandete teiste, valdavalt sama liiki madudega.^[3] Brumation sõltub nii roomaja liigist, vanusest, tervislikust seisundist kui ka elupaigast. Troopilise kliimaga aladel roomajatel nimetatud talvist puhkeseisundit ei esine, kuid neil võib esineda suveuni.

Vaata ka

Viited

↑ John Chitty, Aidan Raftery, Essentials of Tortoise Medicine and Surgery, Wiley Blackwell, lk 50, 2013, ISBN 978 1 4051 9544 7, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.12.2013) (inglise keeles)
↑ Laurence Monroe Klauber,Rattlesnakes: Their Habits, Life Histories, and Influence on Mankind, Volume 1, lk 599, 2nd ed, 1972, University of California Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 11.11.2013) (inglise keeles)
↑ Doug Wechsler, Garter Snakes, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.12.2013) (inglise keeles)

[1] John Chitty, Aidan Raftery, Essentials of Tortoise Medicine and Surgery, Wiley Blackwell, lk 50, 2013, ISBN 978 1 4051 9544 7, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.12.2013) (inglise keeles)

[2] Laurence Monroe Klauber,Rattlesnakes: Their Habits, Life Histories, and Influence on Mankind, Volume 1, lk 599, 2nd ed, 1972, University of California Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 11.11.2013) (inglise keeles)

[3] Doug Wechsler, Garter Snakes, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.12.2013) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]