Tantrad

*Višva-vadžra*. V. Väärtnõu illustratsioon

Tantra (tiibeti keeles rgyd, sanskriti keeles tantra) on hinduismist ja mõningate mittetheravaada budistlike koolkondade poolt kasutusele võetud esoteeriline praktika. Tantrad on vadžrajaanas ja hinduismis sisalduvad õpetused. Buddha õpetuste algne kogumik (paalikeelne Tipiṭaka) ei sisalda tantraid ehk salatekste (sanskr. tantra), kosmilisi diagramme (sanskr. yantra) ega enigmaatilised vormelid (sanskr. mantra), need pärinevad hilisemast tantrismist.^[1]

Tantrismi ajalugu

Keskaegses Indias põimusid kolm religioosset fenomeni (yoga, bhakti ja tantra) ning kaks teadust (meditsiin ehk āyurveda ja armukunst ehk kāmaśāstra) omavahel läbisegi, andes Vana-India vaimsusele tugeva aktsendi. Sellestsinasest sasipuntrast ongi pärit praktikad, mis praegu on populaarsed, sest India vaimsus on alati olnud ülimalt praktiline, igal filosoofial, maailmavaatel ja usundil on ja on alati olnud praktiline väljund, tegevus, mille kaudu ideed praktikasse paigutada.^[2]

Samuti mõjutasid tantrismi Tiibeti algne usund bön ja teised neis regioonides, kuhu budistlik tantrism saabus varem eksisteerinud usundid ja kultused. Vadžrajaanas kujutatakse budasid ja bodhisattvaid koos jumalustest saatjatega, samuti hinduistliku tantrismis seal siis šaktiga. Tantristliku budismi vormi viis Padmasambhava 8. sajandi teisel poolel Tiibetisse. 11. sajandil oli Kālatšakra saanud populaarseks õpetussüsteemiks millega levis ka mahajaana budismi maades Ürg-Buddha (Ādi-Buddha) kultus.

Kuulsamaid tantrate õpetajaid oli 7. sajandil Tiibeti budismi rajaja Padmasambhava ehk Guru Rinpotše.

Tantrism on enesele eesmärgiks seadnud tõlgendada inimese olemust põhjuse ja tagajärje seoses. Sel põhjusel peetakse šaastratest ajaliselt hiliseimat "Tantra šaastrat" sobivaimaks kali-juuga, praeguse ajastuga.

(Šakta ja Šakti) – (jab-jum), Pradžnja

Tantrismis pööratakse erilist tähelepanu “raevukatele” jumalustele, usukaitsjatele – dharmapaladele. Tekkis ka terve rida naisjumalusi, hiljem lisati nn “vasakukäelises” tantras jumalustele abikaasad – pradnjaa vidjaad – budadele ja bodhisattvatele. Sageli kaasnes vidjaade kultuse näiliselt erutav tasand ja selline tantra väline visuaalne külg on uimastanud eurooplastest uurijaid, kes on pidanud tantrat seksiõpetuseks, Hipid sidusid vasaku käe tantra oma seksrevolutsiooniga ja tegid sellest tõelise liiderdamise ideoloogia.

Tantristlikelt jumalustelt pühenduse ja tarkuse, teadmiste saamiseks riituste puhul on tantrate praktiseerijal ilmtingimata tarvilik teadvuse seisundi kontroll. Teadvuse kontroll on eesmärk, mille poole tuleb alati püüelda. See on tantristi arusaam vastukaaluks üldisele ühiskondlikule müüdile mida levitatakse läänemaailmas, kus räägitakse kosmilisest tantristlikust ekstaasist.

Tantristide (tantrist sngags-'chang) uskumuste kohaselt kaasnevad õige harjutamisega üleloomulikud võimed (siddhid). Riitustel kasutati mitmesuguseid rituaalesemeid – inimkolbast kapala, sääreluust trompet, inimluudest valmistatud keed ja põlled, pistoda phurbaa.

Tantrad

Mahajaana tantrad (theg pa chen po, sanskriti mahāyāna)

Joogatšaara
Mādhyamaka (dbu ma)
Svātantrika (rang rgyud pa)
Sautrāntika-Mādhyamaka (mdo sde spyod pa'i dbu ma)
Yogācāra-Mādhyamaka (rnal 'byor spyod pa'i dbu ma)
Prāsangika (thal 'gyur pa)

Vadžrajaana eksisteerib tänapäeval vaid kahe budismi koolkonna juures. Esimene on Tiibeti budism, mille alla käivad sellised alad nagu Bhutan, India, Nepal, Edela ja Põhja Hiina, Mongoolia, Habarovski krai, Burjaatia, Tuva ja Kalmõkkia. Need on paigad, kus budism on juba traditsioonina juurdunud kohalikku kultuuri. Teine on Jaapanis shingon. Shingon on jaapanipärane vorm hiinakeelsest terminist Zhenyan, mis tähendab "Tõe sõnad", mis omakorda on sõna (mantra) tõlge sanskritist.

Shingon kui koolkond tekkis Jaapanis Heiani (794–1185) ajastul kui munk Kukai reisis Hiinasse 804. aastal kus õppis ja praktiseeris tantraid ja tagasi Jaapanisse saabudes tõi kaasa suure hulga tekste ja kunsti.

Aja möödudes töötas välja enda isikliku sünteesi praktika ja esoteerika kohta, kus kesksel kohal on (Mahavairotshana Tathagata) ehk Vairotshana kõrgeim vorm.

Bya rgyud (sanskriti kriyā-tantra)
Spyod rgyud (sanskriti caryā-tantra)
Rnal 'byor rgyud (sanskriti yoga-tantra)
Bla na med pa'i rgyud (sanskriti anuttara-yoga-tantra)

Varajased tantra tekstid on jagatud nelja kategooriasse.

Sellist klassifikatsiooni tantrate puhul rakendas tiibetlane Bu-ston 14. sajandil. Nyingma koolkonnas on suutrad (suutra-mdo) jagatud kolme ja tantrad (rgyud) kuude klassi. Tiibeti budismi tekstide kogumik Kandžur sisaldab enda viimases osas Gyu (rgyd) (sanskr.: Tantra) suurel hulgal tekste, mis on mõeldud vadzrajaana ja tantrismiga tegelejatele.

Krija tantra
Charja tantra
Jooga tantra
Atijooga tantra
Anujooga tantra
Mahajooga tantra
Anuttarajooga tantra

Nyingma koolkond jagab tantrad kahte suurde rühma: sisesed ja välised tantrad.

Kõrgeima Jooga tanrad jaotatakse omakorda alamklassidesse:(Non-duaal) , isa – ja ema- tantrateks

Ema tantrad:

Buddha pere:

Sarva-Buddha-Samayoga

Akšobhja

Vairotšana

Ratnasambhava

Amoghasiddhi

Namas Tare Ekavimsati Vajrakilaya Tantra Mahakala

Vadžradhara

Yathalabdha-Khasama Isa tantrad

Akšobhja

Vairotšana

Yamari

Amitabha

Bhagavad-Ekajata Tantra

Vadžradhara

Candra-Guhya-Tilaka

Mõned tantrate nimetused

Acalamahaguhya tantra
Anuttara-yoga tantra
Ati-yoga tantra
Cakrasamvara tantra
Carya tantra
Guhyagarbha tantra
Guhyasamaja tantra
Hevajra-tantra
Laghu-cakrasamvara tantra
Laghu-kalacakra tantra
Ka tantra
Kalacakra tantra
Kriya tantra
Mahakala tantra
Maha-yoga tantra
Manjusrimula tantra
Parishodhana tantra
Rakta Yamari tantra
Ragaraja tantra
Samputa tantra
Simhanada tantra
Uttara tantra
Vajramrta tantra
Vajrashekara tantra
Vajrapanjara tantra
Yamantaka tantra
Yoga tantra
Yuddhajayarnava tantra

Tantra rituaalinstrumendid

Kapala tehakse alati inimese pealuust. See sümboliseerib meie meelte olemust. Rituaalses praktikas kasutatakse kapalat tantriku teadvuse seisundi ja meelte ohverdamiseks raevukale jumalusele, sellepärast on thankadel kujutatud kapalas meeled, täpsemalt meeleelundid – silmad, kõrvad, keel, nina.

Tilbu Tilbu on (sanskr. (khantA), тиб.dril-bu mong. хонхо) , käepidemega metall-kelluke. Hoitakse vasakus käes, helistatakse rituaalide ja tseremooniate ajal. Tilbu kasutamine eeldab ka teise temaga kaasaskäiva ehk komplektis oleva instrumendi olemaoslu nimega Vadžra, dordže (vadžra, tiib.rdo-rje). Vadžrat ehk dordžet hoitakse paremas käes.

Bön (bon) tantra

Vaata ka

Viited

↑ Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn) (2018). Virgumise tee- nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha. Lk 48.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

Välislingid

[1] Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn) (2018). Virgumise tee- nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha. Lk 48.

[:0-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

[1]

[2]