Thérouanne

Thérouanne
[ teʁ.wan ]
lääneflaami Terenburg hollandi Terwaan
Pindala: 8,4 km²
Elanikke: 1109 (1.01.2021)
Koordinaadid: 50° 38′ N, 2° 16′ E

Thérouanne on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Thérouanne asub 10 km Aire-sur-la-Lysist läänes ja 13 km Saint-Omerist lõunas, teede D 157 ja D 341 ristumiskoha ümbruses, Lysi jõe kallastel.

• 
  Thérouanne'i keskus
• 

Ajalugu

Gallide ajal oli Tarwanna või Tervanna belgi moriinide hõimu pealinn. Pärast seda, kui roomlased olid Gallia vallutanud, tegid nemadki linnast Civitas Morinorum ringkonna pealinna.

Nime päritolul on mitu teooriat. Ajaloolase Malbracqi sõnul sai see oma nime oma asutaja "Lucius Tauruannuse" järgi, teised väidavad, et see tuleneb kaera maast, "Terra avanae". Kuid see teine ​​tuletis näib olevat üldkasutatav termin.

7. sajandil, arvatavasti 639. aasta paiku, rajas Audomar (Saint Omer) Terwaani või Terenburgi piiskopkonna, Thérouanne'i diötseesi, mis keskajal kontrollis suurt osa Schelde jõe vasakkaldast. Territoriaalselt oli see osa Artois' krahvkonnast, mis kuulus Flandria krahvkonda. 1303. aastal põletasid Flandria väed Prantsuse-Flandria sõja ajal linna maha.

Tänu kiriklikule kontrollile Alpidest põhja pool asuvate kõige jõukamate linnade üle, nagu Arras ja Ieper, suutis piiskopkond ehitada toomkiriku, mis oli sel ajal Prantsusmaa suurim.

Keiser Maximilian ja Henry VIII vallutasid linna prantslaste käest 1513. aastal pärast Kannustelahingut. 1553. aastal piiras Karl V Thérouanne'i, toona Prantsuse enklaavi Saksa-Rooma riigis, kättemaksuks prantslastele Metzi piiramisel saadud lüüasaamise eest. Pärast linna vallutamist käskis ta selle maatasa teha, teed lõhkuda ning ala üles künda ja soolatada. Püsti jäi vaid väike asula, mis asus väljaspool linnamüüre, tollal nimega Saint-Martin-Outre-Eaux, mis hiljem (ilmselt 1800. aasta paiku) võttis üle nime Thérouanne. Osa toomkiriku portaalist omandas Saint-Omer; tohutu Kristuse kuju on kõik, mis sellest tänapäeval järele on jäänud.

Endise piiskopkonna kadumine viis piiskopkondade reformini Trento kirikukogul ning Thérouanne'i diötsees jagati Saint-Omeri ja Ieperi diötseeside vahel.

Therouanne asub Via Francigena ääres.

Piiskoppe

• Audomar (637-u.670), asutaja
• Hunfrid Prümist (suri 871)
• keegi Adam, 1213–1229
• vastupaavst Clemens VII, 1361–1368
• Jean III de Lorraine (suri 1550)

Huviväärsusi

• Saint Martini kirik, mis ehitati 19. sajandil ümber palju vanema kiriku vundamendile (renoveeritud aastatel 2000-2001).
• Arheoloogiamuuseum ja leiukoht, keskaegse linna jäänused.
• St. Jean-du-Monti kloostri vare, sisaldab gooti stiilis toomkiriku jäänuseid, milles on 7. sajandi piiskopirühm ja Karolingide hoone, mida peetakse Monument historique.

Sõpruslinnad

• Hamstreet Kentis (Lõuna-Inglismaal, üle La Manche'i väina).

Märkimisväärseid inimesi

• Jalgpallijuht Gérard Houllier, sündis Thérouanne'is.
• Hugues de Saint Omer (ka Hugo von Falkenberg või Hugues de Fauquembergues, suri 1106) oli Galilea vürst ja Tiberiase isand.