The Principles of Psychology

"The Principles of Psychology" on Ameerika psühholoogi William Jamesi 1890. aastal avaldatud raamat psühholoogiast.

James oli Ameerika filosoof ja psühholoog, kes õppis enne raviarstiks, kui ta hakkas tegelema psühholoogiaga. Teda teatakse kui "psühholoogia isa", kuna tähtsad on ka Jamesi kirjutatud "Essays in Radical Empiricism" ja "The Varieties of Religious Experience" (eesti keeles "Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest"), mis aitasid jõuda arusaamisele religioosse kogemuse erinevustest ning luua mõistuse parandamise teooriad.

Jamesi raamatus on neli meetodit: teadvuse vool (Jamesi kõige kuulsam psühholoogiline metafoor); emotsioon (hiljem tuntud kui James-Lange teooria); harjumus (inimese harjumused muutuvad pidevalt, et saavutada teatud tulemusi); tahe (Jamesi enda elukogemuste põhjal).

Raamatul on kaks köidet:

Esimese köite mahuks on 16 peatükki, teisel köitel 28 peatükki.

Tähtsamad teemad

Raamatus on kajastatud suur hulk teemasid, kuid mõningad teemad tõusevad esile kui kasulikumad ja kasutatavamad, eriti lõigud teadvuse vool, emotsioon, harjumus ja tahe.

Teadvuse vool

Teadvuse vool on vaieldamatult Jamesi kõige kuulsam psühholoogia alane metafoor. Ta väitis, et inimese mõtet saab kirjeldada voolava ojana, mis oli tol ajal uudne idee, kuna varasem arvamus oli, et inimese mõte on pigem nagu kindel jada. Samuti ta uskus, et inimene ei saa kogeda täpselt sama mõtet või ideed rohkem kui korra. Lisaks selle ta arvas, et teadvus on täielikult pidev.

Emotsioon

James tutvustas uut emotsiooniteooriat (hiljem tuntud kui Jamesi-Lange teooria), milles väitis, et emotsioon on pigem kehalise kogemuse väljenduse tagajärg. Teisisõnu, stiimul põhjustab füüsilise vastuse ja emotsioon järgneb vastusele. Seda teooriat on algusest peale kritiseeritud, kuid teoorial on siiski häid külgi.

Harjumus

Inimeste harjumused on pidevas kujunemises, et saavutada kindlaid tulemusi inimese suurest saamisvajaduse tundest või millegi soovist. James rõhutas inimese harjumuse tähtsust ja võimu ning tegi järeldused. James märkis, et harjumuste seaduse kujunemine on erapooletu, harjumused võivad tekitada nii hea kui halva tegevuse. Kui üks neist on kinnistunud, on seda väga raske muuta.

Tahe

Tahe on raamatu viimane lõik, kus räägiti Jamesi enda elukogemustest. Seal oli üks küsimus, mis vaevas Jamesi tema elukriisi ajal – kas eksisteerib vaba tahe. "Tahte olulisim saavutus, ... kui see on kõige "vabatahtlikum", on hoolitseda raske objekti eest ja hoida seda kiiresti enne meeles ... tähelepanu pingutus on seega oluline tahte ilming."

Reaalsuse tunnetamine

2. köite 21. peatükk kannab pealkirja "Reaalsuse Tunnetamine". (The Perception of Reality.)

Inimeste arusaamine reaalsusest on seitsmekihiline:

1) Meelelte poolt tunnetatu ja asjade tajumine - elu, keemilised reaktsioonid, raskusjõud, elektrilaeng;

2) Teaduse maailm, mis meeltele otse tundmatu;

3) Ideaalsed seosed, abstraktsed tõed, millel usutav tagapõhi;

4) Suguharu iidolid;

5) Üleloomulikud maailmad, taevariik, muinasjutud;

6) Individuaalsed arvamusilmad;

7) Selgelt vaimuhäirete tõttu tajutavad maailmad.