Thomas von Ramm
Thomas von Ramm (21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 – 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) 1631) oli Riia bürgermeister ning Tartu õuekohtu asepresident. Talle kuulusid Eestimaal Padise ja Vihterpalu mõis ning Pakri saared. [1]
Riia müntmeistrite suguvõsast põlvnenud Thomas Ramm omandas 1580.–1590. aastatel Saksamaa ülikoolides juurahariduse, misjärel naasis kodulinna, kus ta 1600. aastal raehärraks valiti. Tänu abielule bürgermeister Nicolaus Ecki tütrega, tõusis Ramm linna mõjukaimate isikute hulka, kuid oli sunnitud 1605–1612 oma äia vastu esitatud süüdistute tõttu paguluses viibima. Riiasse naasnuna jätkas ta tööd raehärrana ja linna esindajana erinevatel esjandajatekogudel ja läbirääkimistel. Kui Gustav II Adolfi väed 1621. aastal Riiat piirasid, olid Ramm ja Eck linna vastupanu peamised organisaatorid ning linna esindajad alistumiskõnelustel. Kuigi kuningas umbusaldas Rammi, hindas ta tema mõjuvõimu Riias nii suureks, et pidas vajalikuks tema ustavuse võitmise nimel talle Eestimaal ulatuslikke maavaldusi läänistada.[viide?]
1630. aastal nimetati Ramm vastasutatud Tartu õuekohtu esimeseks asepresidendiks, mispeale lahkus ta ka Riia raest. Asepresidendi ametit pidas ta vaid aasta, kuna suri 16. veebruaril 1631 ja maeti Tallinna toomkirikusse.
Thomas von Ramm pani aluse Rammide aadlisuguvõsale, ning tema meesliinis järeltulijatele kuulub Padise mõisakompleks veel 21. sajandilgi.
Päritolu ja noorus
[muuda | muuda lähteteksti]Rammide suguvõsa kohta on Riia peapiiskopkonnas teateid alates 1463. aastast, mil Riia toomkapiitel läänistas Mathias Ramile mõisa Krimulda lähistel. Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia müntmeistri Christoph Rammi (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa Thomas oli pidanud sama ametit.
Thomas Ramm immatrikuleeriti 27. augustil 1585 Helmstedti ülikooli.[2], kus õppis 1589. aastani õigusteadust, misjärel jätkas õpinguid Leipzigi ülikoolis. 31. augustil 1591 immatrikuleeriti ta (Thomas Ramus Rigensis) Heidelbergi ülikooli,[3] kus omandas kuulsa itaalia õigusteadlase Giulio Pace (Julius Pacius) juhendamisel 1595. aastal litsentsiaadikraadi.
Tegevus Riia raehärrana
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1600 sai Thomas Ramm Riia rae liikmeks. [4]
Pagendus Riiast
[muuda | muuda lähteteksti]
Thomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ Nicolaus Ecke, kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed Rotger zur Horsti ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Eck, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti.[5] 13. augustil 1608 käis Kuramaa aadlimees Magnus von Nolde Ecki ja Ramme nimel Riia kodanike ees pagendatutele linnaskäimise luba taotlemas, kuid Eberhard Oettingi vastuseisu tõttu pidi Nolde midagi saavutamata Riiast lahkuma.[6] Alles 1612. aastal sai pagendatud kolmik kuninga loaga linna naasta ning oma varad tagasi. [5]
Tagasi Riias
[muuda | muuda lähteteksti]23. aprillil 1612 naasid Eck, Horst ja Ramm Riiga ning kolme mehe ametissetaastamine leidis aset 7. mail Riia raekojas, tseremoonial saatis iga meest üks ametisolev raehärra, Thomas Rammi saatjaks oli Paul Helmes.[7]
1614-1617 oli ta Riia linnafoogt (stadtvogt).
Thomas Ramm koos Johann Ulrichi ja Nicolaus Barnekeniga esindasid Riiat 16. aprill 1616 Varssavis kogunenud seimil.[8] 19. mail 1618. sõitsid raehärra Thomas Ramm ning sündik Johann Ulrich Jelgavasse maapäevale, kust naasid Riiga 23. mail.[9] Sama aasta 26. septembril sõitis Ramm koos raehärra Intelmanniga esindama Riia linna poolakate rahuläbirääkimistel rootslaste ja venelastega.[10]
1618 oli ta kohtufoogt (Gericthsvogt). 1619 Riia ülemfoogt (obervogt) ning samal aastal ka Ikšķile-Salaspilsi (Uexküll-Kirchholm) mõisate inspektor.
2. veebruaril 1620 reisis ta koos sündik Johann Ulrichiga Vilniusesse ja sealt edasi Grodno lähistele, et arutada kuningaga Wolmar Fahrensbachi pakutud rahutingimusi.[11]
Riia piiramine ja alistumine
[muuda | muuda lähteteksti]1621. aasta suvel puhkes uuesti sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, ning 13. augustil jõudsid Rootsi väed kuningas Gustav II Adolfi enese juhtimisel Riia alla ja alustasid linna piiramist. Linna kaitsjad avaldasid tugevat vastupanu, kuid pärast kuu aega kestnud pommitamist ning kuninga ähvardusi linn maatasa teha, otsustas Riia raad saata rootslaste juurde delegatsiooni, et pidada läbirääkimisi alistumistingimuste üle. Saadikuteks valiti bürgermeister Heinrich von Ulenbrock ja raehärra Thomas Ramm. 15. septembril alistuski Riia rootslastele ning Gustav II Adolf marssis järgmisel päeval pidulikult linna.
Esimene rootsiaegne bürgermeister
[muuda | muuda lähteteksti]19. oktoobril 1621 valiti Thomas Ramma Riia bürgermeistriks.[12]
1622. aasta kevadel pidi Riia linn esimest korda osa võtma Rootsi riigipäeva tööst ning 22. jaanuaril 1622 otsustas raad, et Stockholmi sõidavad bürgermeister Thomas Ramm ning raehärra Gotthard Welling. Neil päevil suri aga Rammi esimene abikaasa ning "kristlikust halastusest" otsustati, et tema asemel saadetakse sündik Johann Ulrich.[13] Kui Ulrich aprilli algul kuninga juurde audientsile kutsuti, leidis muude oluliste teemade juures käsitlemist ka Rammi personaalküsimus. Esiteks oli kuningas rahulolematu, et Ramm ja Ulrich olid avanud Poola vägede ülemjuhataja Krzysztof Radziwiłłi poolt ülempastor Hermann Samsonile saadetud kirja, mitte ei olnud seda edastanud avamiseks kindralkubernerile. Ulrich kinnitas kuningale, et mingit pahatahtlikkust pole selle juures olnud ning kirja avamine sellisel moel juhtunud vaid hooletusest. Lisaks avaldas Gustav II Adolf Ulrichile, et ei usalda Rammi ega tolle äia Nicolaus Ecki, kuna viimase poeg Bernhard Eck ja Rammi hõimlane (väimehe isa) raehärra Benedict Hintze olid põgenenud Poola valdustesse. Siiski soovis kuningas näha just Rammi linnakodanike kuulekuse garanteerijana, kuna nn Ecki-partei, mille üks käilakujudest Ramm oli, oli linnas suur ja mõjuvõimas.[14] Sündik Johann Ulrich vastas seepeale kuningale, et võib Rammi, Ecki ja Wellingi eest vande anda, et nood ei lahku Riiast, või vastupidi, kui kuningas soovib nende lahkumist Riiast, siis seaksid nad end valitseja loal ja toetusel sisse Tallinna lähikonnas. Kuningas viis selle peale jutu mujale ja rohkem seda teemat ei käsitletud.[15] Siiski veel 20. novembril 1622 kahtlustas kuningas Axel Oxenstiernale saadetud kirjas Ecki ja tema lähikonda poolameelsuses: "Sa tead kui mõjuvõimas on Eck linnas, ning ta ei ole unustanud, kes on teda alati toetanud ja võimu juures hoidnud, nimelt Poola kuningas". Siiski näitasid Eck ja Ramm end peagi heast küljest, kui Eck laenas kuningale 5000 kuldnat ja 50 lasti soola, millele Ramm lisas omalt poolt 5000 floriini.[16]
Thomas von Ramm suurmaaomanikuna
[muuda | muuda lähteteksti]
28. augustil 1624 aadeldas Rootsi kuningas Gustav II Adolf[17] Thomas Rammi.
1628. aastal ostis ta Pakri saared. Talle kuulusid Padise ja Vihterpalu mõis.[1]
Thomas von Ramm oli koos Hatu mõisniku Lars Svenssoniga sõdades varemetesse jäänud Harju-Risti kiriku taastamise eestvedaja. 1630. aastal kinkis ta kirikule Tobias Heinze töökojas valminud barokk-kantsli.[18]
Tegevus Tartu õuekohtus
[muuda | muuda lähteteksti]18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud Tartu õuekohtu esimeseks asepresidendiks.[4] Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja Ruila mõisnik, juuradoktor Johann von Ulrich (1572–1642).
Hauamonument
[muuda | muuda lähteteksti]Thomas von Ramm suri 1631. aastal ning maeti 7. juulil (vkj 27. juunil) 1632 Tallinna Toomkirikusse.[1] Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa Arent Passeri töökojas valmistatud hauamonument.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930. Lk. 164
- ↑ Helmstedti ülikooli matrikkel (1574–1636) 17. semester, 1585
- ↑ Heidelbergi ülikooli matrikkel (1574–1636) 1591
- ↑ 4,0 4,1 Heinrich Julius Bötführ „Die Rigische Rathslinie vom Jahr 1226 bis auf die gegenwärtige Zeit.“ Riia, 1857, lk. 61-62
- ↑ 5,0 5,1 Viktor Dabolinš „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“
- ↑ Carl Eduard Napiersky "Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638", Riia, 1890, lk. 32
- ↑ Carl Eduard Napiersky ["Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638"], Riia, 1890, lk. 50
- ↑ Carl Eduard Napiersky "Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638", Riia, 1890, lk. 58
- ↑ Carl Eduard Napiersky "Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638", Riia, 1890, lk. 65
- ↑ Carl Eduard Napiersky "Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638", Riia, 1890, lk. 66
- ↑ Carl Eduard Napiersky "Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638", Riia, 1890, lk. 68
- ↑ Carl Eduard Napiersky "Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638", Riia, 1890, lk. 85
- ↑ Friedrich Bienemann jun. "Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft"
- ↑ Friedrich Bienemann jun. "Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft"
- ↑ Friedrich Bienemann jun. "Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft"
- ↑ Nicolaus Eke. Svenskt biografiskt lexikon
- ↑ Schwedisches Adelsdiplom für Thomas Ramm, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1624 4. 9. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate., REVAL, 1934, seite 196
- ↑ Krista Andreson "Lisandusi tsistertslaste kunstipärandile - krutsifiks Harju-Risti kirikust, kogumikust "Padise ja Vantaa. Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel.", 2012, lk. 121
| Eelnev Ametikohta ei olnud loodud |
Tartu õuekohtu asepresident 1630–1631 |
Järgnev Johann von Ulrich |