Mine sisu juurde

Tupolev Tu-22M

Allikas: Vikipeedia
Tupolev Tu-22M
Tu-22M 2015. aastal
Tüüp pommituslennuk
Riik  Nõukogude Liit
 Venemaa
Esmalend 1969
Võeti kasutusele 1972
Põhikasutaja Venemaa relvajõud
Meeskond 4
Pikkus 38,5 m (kere)
Tiivaulatus 34,2 m
Tiivapindala 183,5 m²
Tühimass 68 000 kg
Maksimaalne stardimass 126 000 kg
Mootor järelpõlemiskambriga turboreaktiivmootor
Tippkiirus 2125 km/h (max) optimaasel kõrgusel, 1050 km/h (merepinna kõrgusel)
Lennulagi 13 300 m
Lennukaugus 6800 km
Variandid Tu-22M-2, Tu-22M-3
Tupolev Tu-22M3 2010. aastal

Tupolev Tu-22M (NATO koodnimega Backfire) on Nõukogude Liidus ehitatud kahemootoriline, lennus muudetava tiivanoolsusega, ülehelikiiruseline pommituslennuk, mida kasutavad Venemaa õhujõud.

Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi 2024. aasta sõjalise tasakaalu aruande kohaselt on Venemaa õhujõududel 57 uusima modifikatsiooniga Tu-22M3 lennukit.[1]

Lennuki tootmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tu-22M lennuk (0–seeria) ehitati 10. aprillil 1969, esimene lend toimus 30. augustil 1969. Tu-22M ei ole arendatud pommitajast Tu-22, vaid tegemist on eraldi projekteeritud lennumasinaga. 28. juulil 1971 toimus lennuki esimese modifikatsiooni Tu-22M1 katselend.

Lennuk on tootmises olnud kahes peamises modifikatsioonis:

  • Tu-22M2 – toodeti aastatel 1972–1984 ja eemaldati kasutusest 1990. aastate keskel.
  • Tu-22M3 – toodetud aastatel 1978–1993, praegu kasutusel (2024).

1984. aastal lõpetati Tu-22M2 tootmine, tootmisse jäi vaid Tu-22M3. Tu-22M2 lennukeid 5. kuni 58. seeriani ehitati kuni 1983. aasta lõpuni. Igas seerias oli reeglina 5 lennukit. 1984. aasta neljandas kvartalis ehitati juba 11 Tu-22M3 lennukit. [2] 1983. aastal alustati modifikatsiooni Tu-22M4 arendamist, kuid see lõpetati 1991. aasta novembris.[3]

Nõukogude Liidu lagunemise ajal jäi Sõltumatute Riikide Ühenduse kasutusse 370 Tu-22M tüüpi lennukit. Viimased kolm valminud lennukit Tu-22M3 tarniti Venemaa relvajõududele 1993. aastal. 2018. aasta detsembris tegi esimese lennu selle pommituslennuki viimane moderniseeritud modifikatsioon Tu-22M3M, millel on võrreldes varasemate modifikatsioonidega suurem tegevusraadius ning paremad lahingulised võimed.[1]

Toodetud lennukite täpse arvu, nende seeriate ja tootmismahtude kindlaksmääramine on olnud rahvusvahelisel tasemel problemaatiline, kuna Tu-22M pommituslennukiga seonduvat varjati külma sõja ajal, see oli NSV Liidu üks salajasemaid lennundusprojekte. Oletatakse, et märkimisväärne hulk selle lennuki kohta väljastatud teavet ei vastanud tegelikkusele.[4]

Tu-22M relvastus

[muuda | muuda lähteteksti]

2 x 23 GŠ-23 23 mm paarisautomaatkahurit sabas (suurendatud tulekiirus kuni 4000 lasku minutis). Lennuki pommišahti saab paigutada rakette, pomme (ka tuumalaengutega) ja miine. Kahele tiivaalusele püloonile on võimalik kinnitada ka X-22 rakette.

Lennuki relvalasti suurim kogukaal on 24 000 kg. Ühe raketi arvestuslik lahingukaal on 5,9 tonni, kahe raketi puhul 11,8 tonni, kolme raketi puhul 17,7 tonni.

Lennuki lahingülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]
  • raketirünnakute teostamine kolme X-22 tüüpi tiibraketiga, lennukõrgustel vahemikus 1000 m kuni saavutatava lennulaeni radari poolt nähtavate ja nähtamatute sihtmärkide vastu, rünnakukaugusega kuni 300 km.
  • sihtmärkide pommitamine vabalt langeva juhitamatu laskemoonaga kõrguselt 200 m kuni lennulae kõrguseni.
  • optilise, termo-, radari-, kiirgus- ja muud tüüpi luure teostamine (Tu-22MR).

Lennuki eksport

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Teadaolevalt pole Tu-22M/1/2/3/MR tüüpi lennukeid välismaale tarnitud.
  • Venemaa administratsioon on 1992. aastast otsinud võimalust müüa lennuki Tu-22M3 ekspordiversiooni välisriikidesse (potentsiaalsete ostjatena nimetatud selliseid riike nagu Iraan, India ja Hiina), kuid poliitilistel põhjustel pole lepinguid siiani sõlmitud. Erinevalt Tu-22 pommitajast ei ole eksporditud Tu-22M-i Lähis-Itta riikidesse.[5][6]
  • 1999. aastal sõlmis India väidetavalt rendilepingu nelja Tu-22M lennuki kasutamiseks mereluure eesmärgil, alates 2001. aastast. 2004. aasta detsembris teatas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov, et on saavutatud kokkulepe mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse osas Tu-22M tarnimiseks Indiasse. 2023. aasta seisuga ei olnud lennuki India õhujõududes kasutamise kohta mingeid tõendeid.
  • 2013. aasta alguses levitati Internetis teateid 25 pommitaja Tu-22M3 müügist Hiinasse ning tehaseseadmete müüki nende edasiseks tootmiseks kohapeal.[7]

Kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Venemaa – Venemaal oli 57 Tu-22M3 lennukit seisuga veebruar 2024.[8] Ukraina luure hinnangul oli 2023. aasta sügisel neist töökorras 27 lennukit.[9]
  •  Ukraina - Ukrainale jäi Nõukogude Liidust päranduseks hulk Tu-22M2/M3 pommitajaid, 60 Tu-22M lennukit (17 Tu-22M2 ja 43 Tu-22M3), nende lennukite Kh-22 (X-22) tiibraketid lammutati USA juhitud Cooperative Threat Reduction programmi raames. Viimased lennukitest lammutati 2006. aasta jaanuaris.[10]

Kaotused ja õnnetused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Gruusia sõja ajal 10. augustil 2008 tulistati teiste Venemaa lennukite seas õhutõrjerakettiga alla ka üks pommitaja Tu-22M3.
  • 22. jaanuaril 2019 kukkus Tu-22M3 pärast treeninglendu alla, kui üritas teha maandumist Venemaa Murmanski piirkonnas Olenegorski lennubaasis. Õnnetuses hukkus neljast meeskonnaliikmest kolm.[11]
  • 23. märtsil 2021 aktiviseerus Kirovi oblasti Šaikovka lennuväebaasis ootamatult Tu-22M3 katapulteerumissüsteem, kui lennuk oli veel maa peal. Intsidendi tagajärjel hukkus kolm meeskonnaliiget.[11]
  • 7. oktoobril 2022 viidi Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Ukraina relvajõudude poolt läbi droonirünnak Šaikovka lennuväebaasile, mille tagajärjel said tõsiselt kannatada kaks pommitajat Tu-22M.[12]
  • 19. augustil 2023 hävitas Ukraina relvajõudude troon lennuki Tu-22M3 Novgorodi oblasti lennuväebaasis.[13]
  • Reutersi andmetel kukkus 19. aprillil 2024 Stavropoli territooriumil alla üks Tu-22M3, mis naasis pärast Ukraina territooriumi ründamist lennuväljale, kui teda tabas modifitseeritud rakett S-200.[14][15][16]
  • 15. augustil 2024 kukkus Venemaal Irkutski oblastis treeninglendu sooritades alla Tu-22M3. Õnnetuse esialgne põhjus oli tehniline rike. Meeskond katapulteerus enne nende lennuki allakukkumist. Hiljem teatati, et piloot hukkus.[17]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 What is the Russian bomber plane that Ukraine says it shot down?. Reuters. 19 April 2024.
  2. ↑ Дмитрий Мюллер. Они были первыми. Авиация и космонавтика, август 2019 г.
  3. ↑ [Tу-22М, сверхзвуковой бомбардировщик. ИА "Оружие России".
  4. ↑ По имени «Бэкфаер». К 50-летнему юбилею самолёта Ту-22М / Авторы-составители Р. Г. Вениаминов и А. Х. Фатхуллин. — Казань: 2019. — 206 с.:ил.
  5. ↑ Tu-22M simulated attack on U.S. aircraft carriers during cold war. 21 September 2011.
  6. ↑ Ту-22М - BACKFIRE, MilitaryRussia.Ru — отечественная военная техника.
  7. ↑ Китай закупает партию бомбардировщиков Ту-22М3. warandpeace.ru - ВОЙНА и МИР. Дата обращения: 10 февраля 2017.
  8. ↑ The Military Balance 2024. — Lk. 200.
  9. ↑ Intelligence chief: Russia has 27 operable Tu-22M3 bombers left following recent strikes. The Kyiv Independent. 2023-08-23.
  10. ↑ Украина ликвидировала последний бомбардировщик. Korrespondent.net (in Russian). 27 January 2006.
  11. ↑ 11,0 11,1 Three servicemen die in Tu-22 bomber incident at airfield near Kaluga. TASS.
  12. ↑ Howard, Altman; Tyler, Rogoway Ukrainian Kamikaze Drone Attacks Bomber Base Deep In Russia. The Drive. Дата обращения: 7 октября 2022.
  13. ↑ Destroyed Tu-22M Seen At Now Empty Russian Airbase. The Drive. Archived from the original on 2023-08-29.
  14. ↑ Бомбардировщик Ту-22МЗ разбился в Ставропольском крае. Вёрстка (19 апреля 2024)
  15. ↑ ERR (19. aprill 2024). "Ukraina teatas Vene pommitaja allatulistamisest Stavropolis". ERR. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  16. ↑ Cenciotti, David (19. aprill 2024). "Russian Tu-22M3 Crashes In Southwestern Russia, Ukraine Claims It Was Shot Down". The Aviationist (Ameerika inglise). Vaadatud 19. aprillil 2024.
  17. ↑ Russian Strategic Bomber Crashes in Siberia, Killing 1 Crew Member. The Moscow Times. 2024-08-16.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tupolev_Tu-22M&oldid=6738195"