Ultramariinviolett

Ultramariinviolett on tehislik anorgaaniline värvipigment, värvuselt keskmise tumedusega sinaka kuni roosaka varjundiga lilla^[1], võrreldav sireli- või lavendlilillaga.

Värvainete indeksis kannab ultramariinviolett tähiseid PV15 (Pigment Violet 15) ja 77007^[2].

Saamine

Ultramariinvioleti Na₆Al₆Si₆O₂₄S₄saamiseks kuumutatakse ultramariinsinise Al₆Na₈O₂₄S₃Si₆ ja 2,5–5% ammooniumkloriidi segu 200–250 °C juures õhu juuresolekul. Kaltsineerimisprotsess kestab neli päeva, kuni on saavutatud pigmendi lilla värvus^[2]. Protsessil naatrium reageerib, moodustades naatriumkloriidi, mis pestakse välja. See lilla pigment nagu ka ultramariinpunane leiutati Saksamaal 1875. aasta paiku^[3].

Ultramariinviolett on stabiilne ja hea valguskindlusega pigment, kuid vähese värvijõu ja katvusega. Värvitoon mangaanvioletist heledam, segamisel võimaldab rohkem erinevaid värvusnüansse, eriti violettsinise gammas segades ultramariinvioletti ultramariiniga^[4]. Vees lahustumatu. Nõrkade hapete või väävliaurude toimel võib värvus tuhmuda^[3]. Ei sobi kasutamiseks freskos, lubivärvides ega tsemendi toonimiseks^[1], kuid sobib sisetööde kaseiinvärvidesse. Kasutatakse koos mooniõliga õlivärvides, samuti akrüül- ja vesivärvides, ka värviandjana kosmeetikatoodetes ja seepides, seda peetakse piisavalt ohutuks, et kasutada ka silmade ümbruse nahal^[5]^[6].