Valdai kõrgustik
Valdai kõrgustik (vene keeles Валдайская возвышенность, Валдай) on ulatuslik kõrgustik Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Tveri oblasti lääneosas ja Novgorodi oblasti lõunaosas. Laiemas mõttes Valdai kõrgustiku koosseisu kuuluvad ka Tihvini ja Vepsa kõrgustik Leningradi ja Pihkva oblastis ning mõned teised kõrgustikud Tveri ja Smolenski oblastis[1]. Keskmine kõrgus on 150-250 m, kõrgeim tipp 346,9 m[2].
Valdai kõrgustiku pealiskord koosneb karboni ajastu lubjakivist, merglist ja savist, ta on kaetud mandrijää ning liustikujõgede ja jääjärvede setetega. Loodenõlv on järsk, kagunõlv on lame. Pinnamood on künklik, peamised pinnavormid on moreentasandikud. Esineb palju järvi, sealhulgas Ülemvolga järvestik (Peno järv, Vselugi järv, Volgo järv jt), Seligeri järv ja teised. Valdai kõrgustik on tugevalt soostunud. Kõrgustiku kaguosaga külgneb Valdai jääaja lõunapiir.
Kõige kõrgem punkt on 346,9 meetri kõrgune küngas Tsna ülemjooksul, mille mitteametlik nimi on Verhuška Valdaja[2]. Ta asub Tveri oblasti Võšni Volotšoki rajoonis Potšinoki külast 2,5 km kagu suunas punktis koordinaatidega 58° 18′ 0″ N, 33° 54′ 0″ E.
Valdai kõrgustik on Volga jõgikonna ja Läänemere vesikonna veelahe. Kõrgustikul saavad alguse Volga, Daugava, Dnepr, Lovat, Msta, Pola, Mologa ja teised jõed.