Valuvaigisti

Valuvaigistid ehk analgeetikumid (analgeticum; remedium analgeticum) on rühm ravimeid, mille ülesanne on leevendada valuaistingut või see kõrvaldada, ideaalis mõjutamata muid funktsioone^[1].

Kuid puhtalt ainult valu vaigistava toimega ravimeid pole 2010. aasta seisuga olemas^[viide?]. Kõigil valuvaigistitel esineb veel mingi soovimatu kõrvaltoime – alates mao limaskesta ärritavast toimest (näiteks aspiriin) kuni hingamiskeskust pärssiva toimeni (näiteks morfiin)^[viide?].

Valuvaigisteid võib jaotada mitmeti. Näiteks:

1. Toimetugevuse järgi:

Nõrga toimega valuvaigistid. Nende hulka kuuluvad mitteopiaatsed valuvaigistid, näiteks ibuprofeen, paratsetamool.
Mõõduka tugevusega valuvaigistid. Nende hulka võib liigitada nõrga toimega opioidid, näiteks tramadool, kodeiin.
Tugeva toimega valuvaigistid. Nende hulka kuuluvad tugeva toimega opioidid, näiteks metadoon, morfiin.

2. Saamisallika järgi:

Looduslikud alkaloidid – morfiin, kodeiin
Poolsünteetilised alkaloidid – heroiin.
Sünteetilised alkaloidid – promedool.

Anatoomilis-terapeutiline keemiline klassifikatsiooni süsteem

ATC koodid

Maailma Terviseorganisatsiooni välja antav rahvusvaheline raviainete põhine statistiline identifikaator humaanmeditsiini (humaan-ATC süsteem) ja loomameditsiini (veterinaar-ATC süsteem) tarvis klassifitseerib valuvaigistid toime alusel närvisüsteemile terapeutilise tasandiga N02 – analgeetikumid.

Termin

Valuvaigisti on valu leevendamiseks või eemaldamiseks kasutatav ravim. (Meditsiinisõnastik, 2004)^[2]

Vaata ka

Viited

↑ Georg Kingisepp. Farmakoloogia. Tallinn, 1963, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 140
↑ "Meditsiinisõnastik" 821:2004.

Allikad

Kirsikka Kurg, Miks valuvaigistid mõjuvad naistele paremini?, 22. august 2011
Eesti veest leiti valuvaigistit, otsima hakatakse ka teisi aineid, 28. veebruar 2015

[1] Georg Kingisepp. Farmakoloogia. Tallinn, 1963, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 140

[2] "Meditsiinisõnastik" 821:2004.

[1]

[2]