Mine sisu juurde

Venekeelne elanikkond Eestis

Allikas: Vikipeedia
Venekeelse elanikkonna jagunemine Eestis (2000. aasta rahvaloenduse andmetel)

Venekeelne elanikkond Eestis on inimesed, kelle emakeel on vene keel ja kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 383 118 inimest (29,6% elanikkonnast), kelle emakeel oli vene keel.[1] Vene emakeelega suurimad rahvusgrupid enesemääratluse alusel on venelased, eestlased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, juudid ja poolakad.

Eesti Inimarengu Aruande kohaselt on Eesti venekeelsete noorte seas probleemiks välja kujunemata selge identiteet. [2]

Integratsiooni monitooringu aruanne on uurinud venekeelse elanikkonna riigiidentiteeti ning järeldanud, et ühiskonna integratsiooni põhiprobleem on seotud eelkõige hoiakute ja meelsusega. Hoiakute peamiseks näitajaks peetakse riigiidentiteeti, ehk teisisõnu "inimeste kollektiivset meie-tunnet", mille sisuks on Eesti riiki kuuluvuse tähtsustamine ning selle väärtuste ja sümbolite jagamine. Monitooring on järeldanud, et Eestis sõltub integratsiooni edukus sellest, kuidas erinevate identiteetide koos eksisteerimisel õnnestub kujundada ennast Eestiga sidunud inimestele "ühine avalik sfäär", millega on võimalik kõigil end samastada ja turvaliselt tunda.[3]

Eesti Inimarengu Aruanne on täheldanud oma 2016-2017 uuringus järgmist:

„Oluline samm edasi oleks ühine arusaam, et kuigi ametlikult räägime kogu ühiskonda hõlmavast lõimumisprotsessist, oleme salamisi siiski lootnud ja eeldanud, et küll eestivenelased aegapidi iseeneslikult eestlaste hulka sulanduvad. Paraku ei ole seda 25 aasta jooksul juhtunud, isegi mitte sisserännanute lapselaste seas. Pigem on tulemuseks separatsioon, kus venekeelne elanikkond on surutud või tõmbunud omaette füüsilisse ja sotsiaalsesse ruumi või marginaliseerumine, kus Eestis sündinud ja kasvanud venekeelsed noored ei tea, kes nad tegelikult on, ega oska ennast samastada ühegi rahvuse või kultuuriga“

Eesti Inimarengu Aruanne, 2016/2017

Identiteedi alamliigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Venekeelne elanikkond määratleb end Eestis erinevate terminitega, olenevalt inimese kuuluvustundest. Levinud näited enesemääratlusest on: venelane, eestivenelane, venekeelne eestlane. [4][5]

Vene emakeel rahvusliku kuuluvuse lõikes

[muuda | muuda lähteteksti]

Statistikaameti andmetel jagunes vene emakeelega elanikkond Eestis rahvusliku enesemääratluse alusel 31. märtsil 2000 järgnevalt.[6]

Emakeel Rahvuslik enesemääratlus Inimeste arv
vene venelane 344 796
vene eestlane 17 985
vene ukrainlane 17 044
vene valgevenelane 12 014
vene soomlane 3534
vene juut 1728
vene poolakas 1338
vene tatarlane 1295
vene sakslane 1219
vene lätlane 859
vene leedulane 849
vene armeenlane 682
vene mordvalane 333
vene moldaavlane 316
vene karjalane 292
vene aserbaidžaanlane 264
vene tšuvašš 255
vene grusiin 216
vene ingerisoomlane 152
vene udmurt 136
vene korealane 131
vene bulgaarlane 129
vene mari 128
vene kreeklane 114
vene kasahh 97
vene baškiir 93
vene komi 80
vene usbekk 72
vene osseet 70
vene mustlane 59
vene lesg 49
vene ungarlane 48
vene rumeenlane 40
vene isur 39
vene vepslane 24
vene türkmeen 24
vene tadžikk 19
vene rootslane 16
vene avaar 16
vene türklane 15
vene muud rahvused 253
vene rahvus teadmata 490
  1. [pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0431&ti=RAHVASTIK+EMAKEELE+JA+SOO+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasis]
  2. [1]
  3. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 24. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. [2]
  5. [3]
  6. [4]