Veronika Kalmus

Veronika Kalmus (kuni 2. septembrini 1995 Veronika Teder; sündinud 8. juunil 1973 Elvas) on eesti sotsiaalteadlane ja kabetaja ning Academia Europaea liige. Ta on sotsioloogia professor Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad lisaks sotsioloogiale ka meediat ja kommunikatsiooni ning piirnevad haridusteaduste ja psühholoogiaga.  

Hariduskäik ja ametialane tegevus

Veronika Kalmus õppis aastatel 1980–1987 Elva Keskkoolis ja 1987–1991 Elva 2. Keskkoolis (lõpetas kuldmedaliga) ning aastatel 1991–1995 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas sotsioloogia erialal (lõpetas cum laude).

1998. aastal kaitses ta Oslo Ülikoolis filosoofiamagistri kraadi meediauuringute alal väitekirjaga “Estonian ABC-Books 1900–1997: Reflections of Cultural and Ideological Changes” (“Eesti aabitsad 1900–1997 kultuuriliste ja ideoloogiliste muutuste peegeldajatena”, juhendajad Marju Lauristin ja Wenche Vagle) ning 2003. aastal Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi sotsioloogia erialal väitekirjaga “School Textbooks in the Field of Socialisation” (“Kooliõpikud sotsialisatsiooniväljal”, juhendaja Marju Lauristin).

Veronika Kalmus oli aastatel 1991–1992 Tartu Ülikooli haridussotsioloogia labori laborant. Aastatel 1999–2005 töötas ta meedia ja kommunikatsiooni õppetooli teadurina, 2005–2009 meediauuringute dotsendina ning 2009–2014 meediauuringute professorina. Alates 2015. aastast on ta sotsioloogia professor ja sotsioloogia doktoriõppekava programmijuht.

Ta on olnud külalisteadur Georg Eckert’i Rahvusvahelises Kooliõpikute Uurimise Instituudis Braunschweigis (2000) ja Londoni majanduskoolis ehk LSEs (2001) ning järeldoktor Edinburghi ülikoolis (2004).

Teadustööd

Veronika Kalmuse peamised uurimisteemad on suured ja üleilmsed ühiskondlikud muutused (meediastumine, andmestumine ja jälgimisühiskond, tehisarustumine, sotsiaalse aja kiirenemine, väärtuste muutumine); sotsiaalsed ja meediapõlvkonnad, põlvkondlikkus; sotsialiseerumine ja haridus; väärtushinnangud ja mentaalsed struktuurid; meedia kasutamine; digi- ja meediapädevus ning selle kujundamine.

Ta on avaldanud kolm kollektiivset monograafiat: „Eesti elavik 21. sajandi algul“ (toimetajad Veronika Kalmus, Marju Lauristin ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt; TÜ Kirjastus, 2004); „Eesti ühiskond kiirenevas ajas“ (toimetajad Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm; TÜ Kirjastus, 2017) ja “Researching Estonian Transformation: Morphogenetic Reflections” (toimetajad Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm; TÜ Kirjastus, 2020).

Ta on ka populaarse veebiõpiku “Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas” toimetaja (koos Kadri Rootalu, Anu Masso, Triin Vihalemma, Mai Beilmanni ja Ave Rootsiga).

Veronika Kalmus on avaldanud üle 160 teaduspublikatsiooni. Valik olulisemaid:

• Kalmus, V.; Blinka, L.; Ólafsson, K. (2015). Does It Matter What Mama Says: Evaluating the Role of Parental Mediation in European Adolescents’ Excessive Internet Use. Children & Society, 29(2), 122−133.

• Kalmus, V.; Pruulmann-Vengerfeldt, P.; Runnel, P.; Siibak, A. (2009). Mapping the Terrain of “Generation C”: Places and Practices of Online Content Creation among Estonian Teenagers. Journal of Computer-Mediated Communication, 14(4), 1257−1282.

• Vihalemm, T.; Kalmus, V. (2009). Cultural Differentiation of the Russian Minority. Journal of Baltic Studies, 40(1), 95−119.

• Kalmus, V. (2004). What Do Pupils and Textbooks Do with Each Other? Methodological Problems of Research on Socialization through Educational Media. Journal of Curriculum Studies, 36(4), 469−485.

• Kalmus, V. (2003). “Is Interethnic Integration Possible in Estonia?”: Ethno-Political Discourse of Two Ethnic Groups. Discourse & Society, 14(6), 667−697.

Teadusprojektid

Veronika Kalmus on juhtinud nii Eesti kui rahvusvahelisi teadusprojekte, millest olulisemad on:

Eesti Teadusagentuuri poolt finantseeritud institutsionaalne uurimisteema „Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja mõjud“ (2014–2019), mille raames sünteesis “Mina. Maailm. Meedia” ehk MeeMa uurimisrühm sotsioloogilisi, info-, meedia- ja kommunikatsiooniteoreetilisi käsitlusi ning lõi originaalse teoreetilis-metodoloogilise mudeli, et uurida ja mõtestada Eesti ühiskonnas siirdeprotsesside tulemusel toimunud muutusi;

Rahvusvahelise teadlasvõrgustiku EU Kids Online Eesti uurimisrühm (alates 2007), mis on muuhulgas koordineerinud Eestis kaht suuremahulist laste ja noorte internetikasutamise alast võrdlusuuringut (2010 ja 2018) ning kavandab järgmist küsitlust;

Kolm Euroopa Komisjoni Horisont 2020 projekti, sealhulgas CO:RE ja ySKILLS (2020–2023), mis keskenduvad vastavalt lastele ja noortele digimaailmas ning noorte digipädevusele;

Euroopa Liidu CHANSE’i rahastusmeetme projekt PlatFAMs (2022–2025), mis uurib, kuidas digiplatvormid mõjutavad kolmest eri põlvkonnast pereliikmete igapäevaelu.

Tunnustus

• 2022 Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas (koos Marju Lauristini, Anu Masso, Signe Opermanni, Peeter Vihalemma ja Triin Vihalemmaga)
• 2022 Haridusteaduslike tööde riikliku konkursi I preemia eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias (koos Margus Pedaste ja Katariina Vainoneniga)
• 2020 Rahvusvahelise naistippteadlaste portaali AcademiaNet liikmeks nimetamine
• 2019 Academia Europaea filmi-, meedia- ja visuaaliuuringute sektsiooni liikmeks valimine
• 2017 Tartu Ülikooli aumärk
• 2010 Ameerika Balti Uuringute Assotsiatsiooni Vitols’i auhind ajakirja Journal of Baltic Studies 40. aastakäigu parima artikli eest (koos Triin Vihalemmaga)
• 2009 Eesti Noorsoo Instituudi preemia parima doktoritöö (Andra Siibak) juhendamise eest
• 2008 Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu Noore teadlase preemia
• 2001 Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi teadustöö preemia artikli „Õpikudiskursus muutuvas ühiskonnas“ eest kogumikus „Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus“ (koostaja Viive-Riina Ruus)
• 1998 Eesti Teaduste Akadeemia auhind üliõpilastööde konkursil magistritöö „Estonian ABC-Books 1900-1997: Reflections of Cultural and Ideological Changes“ eest

Sõnavõtte meedias

Siibak, Andra; Kalmus, Veronika. Äratuskell uueks tiigrihüppeks. Postimees: Arvamus ja Kultuur, 25. aprill 2020.

Kalmus, Veronika. Kui koolieeliku iPad rändab karistuseks kapi otsa. Eesti Ekspress, 17. juuli 2019.

Kalmus, Veronika. 100 sekundi video: Aja kiirenemine infoühiskonnas. Novaator | ERR, 25. september 2015.

Kalmus, Veronika. Digitaalne põlvkond või meediapõlvkondade digitaliseerumine? Jutt täiesti erakordsest ja eksklusiivsest digitaalsest põlvkonnast on müüt. Sirp, 22. mai 2014.

Kalmus, Veronika. Piiririigi vaimne keskkond. Postimees: Arvamus ja Kultuur, 20. märts 2010.

Kabetajana

Veronika Kalmus on meistersportlane (aastast 1989) ja viieteistkordne Eesti meister, sealhulgas kaheksakordne Eesti naiste meister vene kabes (1989–1990, 1992–1993, 1995, 1997 ja 1999–2000). 1991. aastal võitis ta samal alal NSV Liidu noorte meistrivõistlused. On pälvinud 1990. ja 1992. aastal Tartumaa parima naissportlase tunnustuse.  

Keskkooliõpilasena kirjutas uurimistöö “Eesti kabe ajalugu” (1990, talletatud Eesti Spordimuuseumis).

Isiklikku

Veronika Kalmus on abielus ajakirjaniku ja ettevõtja Teet Kalmusega, nende peres kasvab poeg Karl Tristan.

Välislingid

• • Veronika Kalmus Eesti Teadusinfosüsteemis
  • Academia Europaea. Veronika Kalmus.
  • Veronika Kalmus Google Scholar’is
  • Veronika Kalmus ResearchGate’is
  • Veronika Kalmus Academia.edu’s
  • Biograafia ESBL’is