Viirpuu
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Viirpuu | |
|---|---|
 Tömbilehine viirpuu (Crataegus laevigata). Otto Wilhelm Thomé illustratsioon (1885) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Perekond |
Viirpuu Crataegus Tourn. ex L. |
| Tüüpliik | |
|
Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Gand. | |
Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.
Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga.[1] Eesti kodumaiseid liike on R. Cinovskise (1971) järgi üheksa, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi viirpuid.[2]
2017. aastal oli viirpuu aasta puu.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Viirpuud kasvavad enamasti 5–15 meetri kõrguseks. Noortel puudel on sile hall tüvi, millele vanadel puudel tekivad madalad pikisuunalised rõmed ja nende vahele kitsad seljakud. Viirpuu on hästi äratuntav okstel asuvate astelde järgi. Terava otsaga asteldeks muundunud lühivõrsed asuvad nii tüvel kui okstel ja on tavaliselt 1–3 cm pikad, ehkki mõõdetud on ka 11,5 cm pikkune astel.
Lehed paiknevad okstel vahelduvalt. Enamiku liikide lehed on hõlmised või saagja servaga. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Mõnel liigil on lehed pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Õied on koondunud sarikasse või kännasesse. Kroonlehed on valged, harvem roosad või punased. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel. Viirpuu õied lõhnavad ebameeldivalt.
Vili näeb välja nagu mari, kuid on botaanilises mõttes õunvili. Maitselt on viljad läägemagusad kuni mõrkjad, osal liikidel lihakad, hapukad ja maitsvad. Värvuselt on vili kollane, punane või must. Vili sisaldab 1–5 kõva seemet, mis meenutavad ploomide ja virsikute luuvilju. Viirpuud kuuluvadki ploomide ja virsikutega samasse roosõieliste alamsugukonda.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Viirpuud on pärit Euraasia ja Põhja-Ameerika idaosa parasvöötmest, peamiselt 30. ja 60. põhjalaiuse vahelt. Tänapäeval kasvatatakse neid ilupuudena peaaegu kõikjal. Euroopas kasvatatavate Ameerikast pärit liikide hulka kuuluvad kannus-viirpuu, pehme viirpuu, põim-viirpuu, täpiline viirpuu ja kollane viirpuu.
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Viirpuud pakuvad toitu ja peavarju paljudele lindudele ja imetajatele ning nende õied on tähtsad paljudele nektarist toituvatele putukatele. Mesilased külastavad neid meeleldi, aga palju mett sealt ei saa. Paljude liblikate röövikud toituvad viirpuulehtedest. Talvel on viirpuumarjad oluline toiduallikas eriti rästastele ja siidisabadele: need linnud söövad viirpuuvilju suurel hulgal ja levitavad nende seemneid, mis lähevad pärast linnu seedekulgla läbimist idanema.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Viirpuid hakati Euroopas kasvatama juba 18. sajandil ja Venemaale jõudsid nad 19. sajandil. Viirpuud taluvad nii külma talve kui ka põuda, nad ei ole pinnase suhtes nõudlikud ja on kaunid kogu vegetatsiooniperioodi jooksul tänu arvukatele lehtedele. Tömbilehisest viirpuust on tänu tema roosadele või punastele õitele aretatud kultivare. Sügisel muutuvad lehed oranžideks või punasteks.
Astelde tõttu kasutatakse viirpuid, näiteks üheemakast viirpuud, laialdaselt hekitaimena. Neist saab suurepärase heki: kauni ja praktiliselt läbitungimatu.
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesel paaril eluaastal kasvavad viirpuud aeglaselt. Aastane kõrguskasv ei ületa paarikümmet sentimeetrit. Seejärel kasv kiireneb ja võib ulatuda 40–60, erandlikult 80 sentimeetrini aastas. Niimoodi kasvab ta kuuenda kuni kaheksanda eluaastani, seejärel kõrguskasv aeglustub uuesti. Õied ilmuvad 10–15 aasta vanuselt, samal ajal algab viljakandvus. Viirpuu elab 2–3, erandjuhtudel 4 sajandit vanaks[viide?].
Paljundamine
[muuda | muuda lähteteksti]Viirpuid saab paljundada pistokstest. Hästi õnnestub ka loodusest toodud noorte taimede ja juurevõsude ümberistutamine. Seemnest paljundamiseks tuleb seemneid eelnevalt stratifitseerida ehk külmaga töödelda, et matkida talveperioodi. Seemnete idanevust saab suurendada, kui neid enne jahutamist toatemperatuuril kuivatada. Viirpuid saab pookida, sealhulgas teist liiki viirpuudele.
Liike
[muuda | muuda lähteteksti]
Viirpuuliikide taksonoomia ei ole lõplikult välja kujunenud. Minevikus eraldas mõni allikas viirpuud tuhandesse liiki, millest paljud olid apomiktilised pisiliigid. Tänapäeval on üldine seisukoht, et viirpuuliikide mõistlik arv on paarisaja kandis, aga täpse liikideks jaotamise ja liikide piiritlemise alal on veel palju tööd teha. Üldiselt tunnustatud liikide hulka kuuluvad järgmised:
- Crataegus aemula
- Crataegus aestivalis
- Crataegus alemanniensis – saksa viirpuu
- Crataegus altaica – altai viirpuu
- Crataegus ambigua
- Crataegus ambitiosa
- Crataegus anamesa
- Crataegus ancisa
- Crataegus annosa
- Crataegus anomala – eris-viirpuu
- Crataegus apiifolia
- Crataegus apiomorpha
- Crataegus aprica
- Crataegus arborea
- Crataegus arcana
- Crataegus arkansana – arkansase viirpuu
- Crataegus arnoldiana – Arnoldi viirpuu
- Crataegus ater
- Crataegus atrocarpa – tumedaviljaline viirpuu
- Crataegus austromontana
- Crataegus azarolus – õun-viirpuu
- Crataegus basilica – ülik-viirpuu
- Crataegus beata – külluslik viirpuu
- Crataegus berberifolia
- Crataegus biltmoreana
- Crataegus boyntonii
- Crataegus brachyacantha
- Crataegus bretschneideri – Bretschneideri viirpuu
- Crataegus brunetiana – Brunet' viirpuu
- Crataegus calpodendron – viltjas viirpuu ehk pirnviljaline viirpuu
- Crataegus canadensis – kanada viirpuu
- Crataegus canbyi
- Crataegus caucasica – kaukaasia viirpuu
- Crataegus champlainensis – šamplääni viirpuu
- Crataegus chlorosarca – sahhalini viirpuu
- Crataegus chrysocarpa – tulipunane viirpuu
- Crataegus coccinea – sarlakpunane viirpuu
- Crataegus coccinioides – kansase viirpuu
- Crataegus collina – küngas-viirpuu
- Crataegus columbiana – kolumbia viirpuu
- Crataegus compta – ehis-viirpuu
- Crataegus crus-galli – kannus-viirpuu
- Crataegus cuneata
- Crataegus cupulifera
- Crataegus dahurica – dauuria viirpuu
- Crataegus douglasii – Douglasi viirpuu
- Crataegus dsungarica – Almatõ viirpuu
- Crataegus ellwangeriana
- Crataegus elliptica – elliptiline viirpuu
- Crataegus ellwangeriana – Ellwangeri viirpuu
- Crataegus elongata – piklik viirpuu
- Crataegus erythropoda
- Crataegus faxonii – Faxoni viirpuu
- Crataegus fecunda – missuuri viirpuu
- Crataegus flabellata – lehvik-viirpuu
- Crataegus flava – kollane viirpuu
- Crataegus fontanesiana – Desfontaines'i viirpuu
- Crataegus gracilior – pehmekarvane viirpuu
- Crataegus grayana – Gray viirpuu ehk tara-viirpuu
- Crataegus harbisonii
- Crataegus heldreichii
- Crataegus heterophylla
- Crataegus hissarica – hissari viirpuu
- Crataegus holmesiana – Holmesi viirpuu ehk punane viirpuu
- Crataegus hupehensis
- Crataegus insularis – saar-viirpuu
- Crataegus intermixta – segu-viirpuu
- Crataegus intricata – põim-viirpuu
- Crataegus iracunda
- Crataegus irrasa – teravsaagjas viirpuu
- Crataegus jackii – Jacki viirpuu
- Crataegus jezoana – hokkaido viirpuu
- Crataegus jonesae – Jonesi viirpuu
- Crataegus kansuensis – kansu viirpuu
- Crataegus korolkowii – Korolkovi viirpuu
- Crataegus laciniata – ida-viirpuu
- Crataegus laevigata – tömbilehine viirpuu
- Crataegus lanuginosa – villane viirpuu
- Crataegus lepida
- Crataegus levis – sile viirpuu
- Crataegus lindmanii – Lindmani viirpuu
- Crataegus lobulata – hõlmine viirpuu
- Crataegus lucorum – salu-viirpuu
- Crataegus macracantha – pikaastlaline viirpuu ehk astel-viirpuu
- Crataegus macrosperma – suureseemneline viirpuu
- Crataegus marshallii
- Crataegus maximowiczii – Maximowiczi viirpuu
- Crataegus mercerensis
- Crataegus mexicana
- Crataegus microphylla – väikeselehine viirpuu
- Crataegus mollis – pehme viirpuu
- Crataegus monogyna – üheemakane viirpuu
- Crataegus nigra – must viirpuu
- Crataegus nitida – helkiv viirpuu
- Crataegus okanaganensis
- Crataegus opulens – viljakas viirpuu
- Crataegus orientalis
- Crataegus orientobaltica – balti viirpuu
- Crataegus ovalis – munajas viirpuu
- Crataegus oxyacantha
- Crataegus palmstruchii – lääne-viirpuu
- Crataegus pedicellata – raag-viirpuu ehk ontario viirpuu
- Crataegus pensylvanica – pensilvaania viirpuu
- Crataegus pentagyna – viieemakaline viirpuu
- Crataegus peregrina – võõr-viirpuu
- Crataegus phaenopyrum – südajas viirpuu
- Crataegus phippsii
- Crataegus pinnatifida – sulglõhine viirpuu ehk sulghõlmine viirpuu
- Crataegus pruinosa – härm-viirpuu
- Crataegus pulcherrima
- Crataegus punctata – täpiline viirpuu
- Crataegus putnamiana
- Crataegus rhipidophylla – harilik viirpuu
- Crataegus rivularis – oja-viirpuu
- Crataegus saligna
- Crataegus sanguinea – verev viirpuu
- Crataegus sargentii
- Crataegus scabrida
- Crataegus scabrifolia
- Crataegus songarica – džungaaria viirpuu
- Crataegus spathulata
- Crataegus subborealis – skandinaavia viirpuu
- Crataegus submollis – karvane viirpuu
- Crataegus succulenta – lihakas viirpuu ehk nahkjalehine viirpuu
- Crataegus tanacetifolia – reinvars-viirpuu
- Crataegus tracyi
- Crataegus triflora
- Crataegus uniflora
- Crataegus viridis – roheline viirpuu
- Crataegus visenda
- Crataegus vulsa
- Crataegus wattiana
- Crataegus wilsonii – Wilsoni viirpuu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Endel Laas. "Viirpuud eestis, nende kasvatamine ja kasutamine". 1998, Atlex, Tartu. Lk 4.
- ↑ Viirpuu bio.edu.ee
- ↑ "2017 on viirpuu aasta". loodusajakiri.ee. 29. detsember 2016. Vaadatud 12.3.2017
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Viirpuu |