Vincenzo Consolo
Vincenzo Consolo | |
---|---|
Sünniaeg | 18. veebruar 1933 |
Surmaaeg |
21. jaanuar 2012 (78-aastaselt) Milano |
Amet | kirjanik |
Vincenzo Consolo [vintš'entso kons'oolo] (18. veebruar 1933 Sant'Agata di Militello – 21. jaanuar 2012 Milano) oli Sitsiilia päritolu itaalia kirjanik.
Consolot on peetud üheks suuremaks tänapäeva itaalia romaanikirjanikuks,[1] ehkki tema teosed ei kvalifitseeru päris romaanideks, vaid on pigem luulesugemetega proosajutustused.
Consolo sündis Sitsiilias Messina provintsis Sant'Agata di Militellos. Ta õppis Milano Katoliiklikus Ülikoolis (Università Cattolica del Sacro Cuore) õigusteadust, ent lõpetas tööga õigusfilosoofiast Messina Ülikooli. Pärast ülikooliõpinguid naasis ta Sitsiiliasse, kus õpetas põllumajanduskoolides.
1963. aastal ilmus Consolo debüütromaan "La ferita dell'aprile" ("Aprilli haav"), mis käsitles elu Sitsiilia maakohas esimestel Teise maailmasõja järgseil aastail.
1968. aastal kolis ta Milanosse, kus elas ja töötas surmani, ehkki viibis vahepeal pikka aega ka oma kodusaarel.
Consolo kirjanduslik läbimurre saabus 1976. aastal, kui ilmus romaan "Il sorriso dell'ignoto marinaio" ("Tundmatu meremehe naeratus"). Teose teemaks on sündmused, mis toimusid Sitsiilia põhjaosas perioodil, mil toimus üleminek Mõlema Sitsiilia kuningriigist Itaalia kuningriigiks, ning mis kulmineerusid verise Alcara Li Fusi talupogade ülestõusuga 1860. aasta mais.
Consolo suri Milanos 78-aastaselt pärast pikka haigust.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Enzo Consolo, le battaglie dell'ignoto marinaio, La Stampa, 2. jaanuar 2012