Hurda Jakob

Hurda Jakob (Jakob Hurt, 1839–1907) oll' Põlva kihlkunnast perit rahvaluulõ- ja keeletiidläne nink ütiskunnategeläne. Tüüt' päämädselt kerkoopõtaja ammõtin, a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle-Eestilidse rahvaluulõkorjamisõ alostamisõ ja iistvidämise iist. Lõunaeesti keelen om tä kirotanuq luulõtuisi, tähtraamadojuttõ ja jutussit.

Elokäük

Kooliaastagaq

Hurda Jakob sündü 22. (vana kallendri perrä 10.) hainakuu pääväl 1839 Põlva kihlkunna Vana-Koiola valla Himmastõ külä Koti kolga Lepä talon. Talo oll' 30 tiinu suur nink tuu mano kuulu Jakobi vanaesä Jakobi ehitet Toro veski. Jakobi esä Hurda Jaan ja vanaesä Hurda Jakob olliq küläkuulmeistriq ja talorentniguq. Jaan oll' ütelidse kuulmeistri ja möldri, a talo ja veski kuuluvaq timä noorõmbalõ velele Peetrile, kinga tä kuun elli. Jaan avit' velel tallo pitäq ja opas' talvõl Lepä talo kambrõn Himmastõ külä latsi. Sääl sai Jakob kah edimäst koolioppust. 1849. a. sügüse vei esä Jakobi Põlva kihlkunnakuuli, kon tä käve kolm talvõ. 1853. a. vahtsõaastakuun vei esä Jakobi Tartohe, kon tedä pääle eksämi tegemist kreiskuuli vasta võeti. Esä tahtsõ, et Jakob opissi s'aksa keele põh'alikumbalt ärq, ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq. Esä suuv oll', et Jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi, et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq.

Ku aastak oll' müüdä, läts' Jakob esäga kreiskooliinspektri Oetteli Carli mano, et jumalaga jättä ja saad oppusõ iist tennädä. Ärqminegisuuvi võeda-s kuuldaq. Üteldi, et Jakob piät tingimäldäq terve tuuaigsõ katõklassilidsõ kreiskooli läbi tegemä. Kuigi esä oll' varandusõ poolõst kehvä järe pääl ja haiglanõ, võtt' tä uma jovvu kokko ja võimald' Jakobil viil ütes aastagas kreiskuuli jäiäq. Pääle tõsõ klassi lõpõtamist tahtsõ Jakob jälq kodo minnäq, agaq ka tuud juttu taheta-s kuuldaq võtta. Inspektri ai pääle, et Jakob piät kimmähe gümnaasiummi minemä. Ku esä ütel', et täl tuu jaos varra olõ-iq, jäi Oettel märk'mä ja kuts' näid tõsõs kõrras tagasi. Nääq lätsiqki ja inspektri and' teedäq, et mõnõq häätegejäq, noidõ hulgan mitmõq gümnaasiumi oppajaq, ommaq nõun Jakobilõ ilmaiist lõunasüüki andma. Pääle tuu ollõv luutust, ku tä kõrdapite opp ja hindä häste ülevän pidä, stipendiummi saiaq.

Vahtsõaastakuun 1885 tekk' Jakob ärq vastavõtueksämi Tarto gümnaasiummi nink tedä võeti quartahe. Tollõn klassin käve tä õnnõ üte semestri, jaanipääväs viidi tedä tertiahe üle. Gümnaasiumi tertian naas' tä joba vabalt s'aksa keeli kõnõlõma ja mõtlõma. Aastaga peräst, jaanipääväs 1856 viidi Jakob üle secundahe, kohe tä jäi poolõstõsõs aastagas. Tuud soovõvaq oppajaq, et edesijoudminõ rutuliidsi üleminekide all es kannahtanuq.

Joulus 1857 viidi Jakob üle primahe, kohe tä jäi 1858. aastagas. Tuu aastaga joulukuun tekk' tä ärq gümnaasiumi lõpoeksämi cum laude. Esierälidse huviga oppõ Jakob gümnaasiumin vanno kiili. Oppjaq olliq Jakobi op'misõga kõigin ainin rahol nink Jakob oll' kah tenolik ummilõ oppajilõ nii tiidmiisi ku op'misõ majandusligu võimaldamisõ iist. Tä oll' vabastõt koolirahast ni piagi sai tä ega-aastagadsõ 85-ruublidsõ stipendiumi, mink iist tä ost' hummogu- ja õdagusöögi ni raamatit, midä kooliraamadokogost saa-s. Lõunasöögi sai tä ilmaiist egal nädälipääväl esiq perekunnan: iispäävä Schulinusõ Carl Friedrichi man, tõisipäävä gümnaasiumi inspektri ja ülikooli eesti keele lektori Mickwitzi Carli man, kolmapäävä aoluu ülemboppaja Santo man, neläpäävä usuoppusõ ülemboppaja Lütkensi Johanni puul, riidi vinne keele oppaja Rosenbergi puul, peränpoolõ s'aksa keele ülemboppaja Riemschneideri puul, puulpäävä ülikooli lauluoppaja Brenneri puul, pühäpäävä vana oppaja, kreiskooliinspektri Oetteli Carli puul, kiä and' pääle lõunasöögi viil massulda kortina ummi eloruumõ pääl ni kinka kolmandast tütrest Eugeniest sai ildampa Jakobilõ naanõ.

Tertiast pääle and' Jakob erätunnõ. Taso noidõ iist olõ-s suur, agaq tuust jatku, et hanki peris kinä kogo vanna klassikat ja s'aksa kirändüst.

Mihklipääväs sai Jakob oppajidõ kolleegiumi puult avvotasos kunagidsõ Tarto gümnaasiumi direktri Haffneri Eduardi asotõt preemiä.

Kooliveljoga sai Jakob häste läbi. Kõgõ parõmbaq sõbraq olliq täl Semeli Ernst, kiä oll' perästpoolõ Vinnemaal vanno kiili ülemboppaja, Schmiedebergi Oswald, kinkast sai arstitiidüse prohvesri Strassburgin, ni Bresinsky Hermann, kinkast sai kerkoopõtaja Pihkvan. Gümnaasiumi lõpoaktusõl pidi Jakob kriikakeelidse kõnnõ Sophoklese "Antigonest".

Ülikooliaastagaq

Vahtsõaastakuun 1859 astsõ Jakob Tarto ülikuuli, et usutiidüst oppi. Hindä kalduvuisi perrä tahtnu tä külh parõmba meelega klassikalist keeletiidüst op'ma naata, a uma jumalapelgligu esä ja häätegejä Oetteli suuvõ tähele pandõn valisi tä usutiidüse, miä peränpoolõ tälle hindäle kah miildümä naas'.

Edimäidsi kuludõ katmisõs ülikoolin panniq tä vanaq oppajaq gümnaasiumin 100 ruublit kokko. Jakob oppõ ülikoolin viis aastakka, 1859-1863. Noist üts aastak (1862) läts' uma ainõ op'misõlõ kaotsi tuuperäst, et tä võtt' hindä pääle 1860. aastaga Liivimaa Talorahvasäädüse ümbrepandmisõ lõunaeesti kiilde, et tuuga op'misõ jaos rahha tiini. Tuu aastapikkudsõ tüü iist sai tä 400 ruublit.

Usutiidüskunna prohvesrist mõot' Jakobit ja timä haridust kõgõ inämb Engelhardti Moritz. Tollõ oll' tä tenolik tuu iist, et täst sai viindünü ja kõlvolinõ opõtaja.

Pääle opitüü usu- ja keeletiidüse alal andu Jakob nuurusõ vaimustusõga Tarto üliopilaselolõ. Tä ast' korporatsiooni "Livonia" liikmõs, kon tälle tõsõl aastagal, 1860. a. värmiq antiq. Ütenvõiklõjaq kutsiq tedä "kerkoesäs". Timält ku varandusõlda liikmõlt nõuda-s korporatsioonimassõ. Esieränis väärtüsligus sai korporatsioonielo tälle tuu poolõst, et and' ütiskundlidsõ ja seltskundlidsõ kasvatusõ. Nigu Jakob esiq om kirotanuq, tarvit' just tuu külg timä kasvatusõn olulist tävvendämist, tuuperäst, et tä tull' talorahva hulgast ja täl oll' suuri kalduvuisi raamadukois saamisõs.

Rahha op'miskuludõ katmisõs tiine tä suurõmbalt jaolt erätunnõ andmisõga, lõpo poolõ sai üte stipendiumi 75 ruublit semestri pääle. Lõikuskuun 1864 tekk' lõpoeksämi perämädse osa ja tiidüskund tunnist' tä 23. mahlakuu pääväl 1865 cand. theol. kraadi väärilidses. Kandidaadiväitekirä kirot' Stahli Heinrichist ("Mag. Heinrich Stahl. Ein Beitrag Estländischer Kirchengeschichte des 17. Jahrhunderts").

Hellenurmõ aastagaq

Hurda Jakob umbõs 1866. aastagal

1865. ja 1866. aastagal oll' Hurda Jakob Tartomaal Rõngu kihlkunnan Hellenurmõ mõisan akadeemigu Middendorffi Alexander Theodori man kodooppaja. Jakob val'mist' timä poigõ Ernsti ja Karli gümnaasiumi jaos ette nink and' ütelepoolõ tütrele Hedvigile kah tunnõ. Oppamisõtüü man kõrras' tä põh'aligult üle kõik gümnaasiumi opiainõq. Läbikäümine Middendorffiga tull' Jakobilõ kasus viil tuugipoolõst, et kuulsa luudustiidläne tutvust' tälle nii teoreetilist ku praktilist luudusõ tundmist. Kuna Middendorffi tõnõ mõisa, Päidla, kuulu Otõmpää kihlkunda ja et Middendorff oll' Otõmpää kerkoopõtaja Kauzmanni Moritzi hää sõbõr, sõs võeti Jakob kah sinnäq üten ja tetti tutvas Kauzmanniga. Hellenurmõst käve Jakob mõnõq kõrraq Otõmpääl jutuisi pidämän ja nii sai tä kogodusõlõ tutvas. Joulukuun 1866 sai Jakobi kuulmeistritüü Hellenurmõn otsa ja timä kasvandiguq lätsiq 1867. a. alostusõn Tarto gümnaasiummi.

Prooviaastak Otõmpääl

1867. aastagal oll' Jakob Otõmpääl Kauzmanni Moritzi man teoloogilist prooviaastakka pidämän. Tuul aastagal jäi vabas Äksi kerkoopõtaja kotus, kohe Jakob sõs kandidiirse. Kuigi Äksi kogodus ja Tarto liinaval'tsus olliq Jakobi puult, oll' Liivimaa konsistoorium vasta põhjussõga, et Jakob olõ-s viil 12-kuulist prooviaastakka lõponi pidänü. Tekkü tülü. Peläten, et tülü või kogodusõlõ ja lutõri kerkolõ kahjo tetäq, ast' Jakob vabatahtligult tagasi. Saiõn tülü käügin arvo, et tähtsäq kerkotegeläseq timä vasta ommaq, otsust' Jakob opõtajakutsõ, minkas tä hinnäst ette oll' val'mistanuq, kõrvalõ jättä ni kuulmeistris naata. Sügüse 1867 tekk' tä Tarto ülikooli man usutiidüse ülemboppaja eksämi ni gümnaasiumioppaja eksämi. Proovitunniq and' tä Tarto gümnaasiumin. Eksämide tegemine oll' tälle kerge, kuna tä oll' ülikoolin ja gümnaasiumin oppõn hulka erätunnõ andnu ni 2 aastakka kodooppaja olnuq.

Oppaja-aastagaq Kurõssaarõn ja Tarton

1868 määräti Jakob Saarõmaalõ Kurõssaarõ gümnaasiumi oppajas. Tä tüüt' sääl õnnõ üte semestri. Sama aastaga piimäkuun jäi vabas üts oppajakotus Tarto gümnaasiumin ni direktri Schröderi Julius kuts' Jakobi Tartohe.

Piimäkuu lõpon kolisi Jakob Tartohe ja sama aastaga hainakuun võtt' tä ärq uma pruudi Oetteli Eugenie, kedä tä oll' kosinuq ja kinga kihlunuq joba üliopilasõn. Eugenie esä oll' perit S'aksamaalt, imä prantsusõ Sveitsist. Tä esiq mõist' häste lauldaq, klavõrit mängi ja käsitüüd tetäq. Koton kuts' Jakob naist Jenny (Senni) ja ildampa, ku latsõq sündüväq, lihtsält "mammi".

Põimukuun 1868 naas' Jakob oppaja amõtin tüühü nink jäi tuu tüü pääle neläs poolõs aastagas - 1872. a. lõponi. Päämidselt opas' tä vanno kiili, pääle tuud viil s'aksa kiilt ja maatiidüst septimast tertiani. Ummi opilaisi ja amõtiveljoga sai tä häste läbi. Kõgõ sõbralikumb oll' timä vahekõrd amõtivele Hermannsohni Ottoga ja inspektri Paali Henryga. Edimäne oll' timä kälümiis, tõnõ timä vana ülikooliaignõ sõbõr korporatsioonist "Livonia".

Koolioppajas olõmisõ aol Tarton sündü Jakobilõ kats last: tütär Mathilde 16. süküskuu pääväl 1869 ja poig Max 28. piimäkuu pääväl 1871.

Tuu ao pääle jääs viil Eesti Kirämiihi Seldsi luuminõ, minkast Jakob elävähe ossa võtt' ja minkalõ nime and'. Selts' valisi tedä umas presidendis. Samal aol naas' tä tüütämä Eesti Aleksandrikooli hääs. 1871. a. toimõnd' tä "Eesti Postimehe Lisalehte".

Opõtaja-aastagaq Otõmpääl

Aastagal 1872 lask' opõtaja Kauzmann Otõmpääl hindä vanadusõ peräst amõtist vallalõ tetäq ja läts' S'aksamaalõ elämä. Timä asõmõlõ tahiq küläinemiseq kangõhõ Hurda Jakobit. Jakobil olõ-s kah midägi tuu vasta ja nii valõ kerkokonvent põimukuun timä Kauzmanni amõtiperijäs. Tuu, et Jakob 1867. a. uma prooviaastaga 7. kuul lõpõtanuq oll' loeti tävvel mõõdol tasa tettüs tuuga, et tä 5 aastakka gümnaasiumioppajas oll' olnuq ja et kuulmeistris olõmist protestandi kerkon iks kõgõ parõmbas etteval'mistusviies kerkoopõtaja amõtilõ oll' peet. 12. märtekuu pääväl 1872 õnnist' konsistoriaalnõunik Willigerode A. H. tedä Tarto Maarja kerkon amõtihe. 1. joulukuu pääväl kolisi Jakob perekunnaga Otõmpääle elämä ja 3. joulukuu pääväl õnnist' Võro- ja Tartomaa praavusk Hasselblatti Carl Eduard tedä Otõmpää kogodusõ opõtajas. Tuu tüü pääle jäi tä katsas aastagas. Otõmpääl sündü Jakobilõ viil neli last, kinkast kats tütärd, Hildegard ja Helmi, kuuliq noorõlt. Kats, Rudolf ja Linda, jäiq elämä.

Otõmpääle elämä asotõn oll' tä nimi teedäq nii kihlkunnan ku üle maa. Tä oll' olnuq edimädse suurõ laulupeo kõnnõmiis. Kuulmeistriq tiiseväq tedä raamadukõsõ "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" perrä, lehelugõjaq hulga lehekirotuisi perrä, seldsitegeläseq tiiseväq tedä ku Eesti Aleksandrikooli pääkomitee ja Eesti Kirämiihi Seltsi presidenti, Lõuna-Eestin tunnõti tedä viil ku kallendritegejät.

Jakob löüd' kogodusõn iist keskperälidse usulis-kerikligu elo. Talopoigõ hulgan löüdü velitsidekogoduisi liikmit, kinkal oll' kolm palvõmajja: Nüplin, Pühäjärvel ja Pangodin. Aga lutõri kerkoga vastatsihe nuuq velitseq es lääq, nääq olliq hoobis üteq parõmbaq kerkonkäüjäq. Jakob sai näidega häste läbi joba tuuperästki, et tä esiqki oll' velitsidekogodusõ liikmide lats. Viil oll' Otõmpää kihlkunnan tuhatkund õigõusulist, kiä ollõv kangõhõ lutõri kerkohe tagasi tahtnuq.

Otõmpääle minnen löüd' Jakob kooliq iist kogoni algõlidsõn saisukõrran nii kooliruumõ ku oppõtüü poolõst. Tuu puttu tälle toda inämb silmä, et tä 7-aastagadsõst kõrralidsõst koolitüüst tull'. Tä võtt' hindäle kohustusõs noid puuduisi parandadaq. Jakobi hindä sõnno perrä olliq timä opõtaja- ja hingekar'ussõanniq õigõ mõõdukaq ni timä loomus ja võimõq olliq inämb koolitüükõlbsaq.

Hurda Jakobi aol ehitediq ümbre vai suurõmbas koolimajjo Pilkusõn, Vidrikun, Päidlan, Neerutin, Paluperän ja Nõunin. Peris vahtsõq koolimajaq ehitediq Pühäjärvel, Ilmjärvel, Nüplin, Kastolatsin ja Pangodin. Kihlkunnakoolilõ, miä tooniaoni köstrimajan kogoni kitsan ruumin oll' olnuq, ehitedi köstrimajast lahon umaette kivimaja. Muudatuisi tetti kooli sisemädsen elon kah. Egal puul võeti tarvitusõlõ ütekujolidsõq kõrralidsõq pääväraamaduq, koolinkäümist naati kõvõmbihe kontroll'ma, säeti sisse keväjädseq kuulõ katsmisõq. Jakob pidäsi oppajidõga ega kuu kõrraperätsit konverentse, nimelt kõrdapite egan koolimajan, kohe sõs tõisi kuulõ oppajaq tingimäldäq ilmuma pidiväq. Üts oppaja and' üte vai mito proovitunni ja tuu man katsuti kokkotulnuisi latsi. Ku sõs latsõq olliq kodo lastuq ja oppajaq hindit kihälidselt kinnitänüq, naati kuuldu ja nättü üle läbi kõnõlõma, kon egalütel oll' tävveline vabahus hindä arvamisõ avaldamisõs. Hariligult pidäsi Jakob lõpos viil mõnõ pedagoogilidse ainõ üle ettekandõ. Nuuq konverendsiq olliq oppajilõ väega kasoliguq, koolitüü muutu metoodilidsõmbas. Latsi tiidmiseq, kõrd ja ülevänpidämine ollõv tuntavalt paranõnuq.

Hurda Jakobi aigu sai Otõmpää keriklast kihlkunna koolitõt perride kokkokäümise kotus. Küläliisi tull' nii ligempäst ku kavvõmpast: Rothiq, Zastroviq, Beutler, Bark, Fuchs, Eisenschmidt, Krug, Undritzi Thomas ja Paul, Kurrikoffi Andreas, Jannseni Eugen ja Harry, Sperrlingki Burchard ja Alfred, Herrmanni Karl August, Treffneri Hugo, Kallasõ Rudolf, Kergi Johannes, Jürmanni Michael, Tiido (Dido) Andres, Kanni Hans jt.

Otõmpääl elä-s Jakob rikkahe. Põllumiis tä olõ-s, tuu jaos jakku-s aigugi. Maaq olliq rendil. Tä pidi kattõ sõiduhobõst. Piimä ja hobõsidõ söögi sai tä rentnigult. Palk massõti viläga. Leerilatsõq tõiq kanno, linno ja villo. Sõitõ, raamatidõ, tiinjide pidämise ja latsi koolitamisõ pääle kullu pall'o rahha. Otõmpäält läts' Jakob ärq võlgoga.

Peterburi aastagaq

Hurda Jakob Peterburi aastagil

1880. a. jäi vabas Peterburi Eesti Jaani kogodusõ opõtaja kotus. Hurda Jakob valiti sinnäq vahtsõs opõtajas. Kuigi Otõmpäält ärqminek olõ-s tä jaos kerge, oll' sõski mitmit põhjussit, miä panniq tedä säänest otsust tegemä. Üts noist oll' suuv uma elo majandusligult tõisi alossidõ pääle saiaq ku vastamiilne kerkovalla talopidäjilt rendivõtminõ. Viil paistu Jakobilõ latsi kasvataminõ liinan kergemb ollõv ku maal. Mud'o tundu kah tüütämine ja elämine pääliinan suudsamb. Nii tä kolisigi 1880. a. rehekuun Peterburki. Sääl elämise aigu käve Jakob mitmit kõrdo Otõmpää kihlkunnan uma sõsaramihe, Päidla mõisa rentnigu Härmsi Mihkli man suvitaman. Timä imä elli kah sääl. Viil suvit' tä tihti uma kälümehe Kergi Johannese puul Saarõmaal.

Toona elli Peterburih 20-30 tuhat eestläst. Jaani kogodusõl oll' edimäidsil aastagil 10 tuhat liigõt, lõpo poolõ kasvi tuu arv üle 20 tuhanda. Ristjaidsi oll' aastagan päält 400, puhtit 600-700. Aastagil 1880-1896 oll' Jakob viil kaardiväe diviisi ja vangla opõtaja. Pääle tuu and' kolmõn gümnaasiumin usuoppusõ tundõ.

1881. a. pand' Jakob Peterburki kolimisõ peräst maaha EKmS-i presidendi ammõdi. 1883. a. pääle vaiõluisi ja tüllü pääkomiteen (muuhulgan Kölerile lainu andmisõ küsümüsen) tetti Jakob Eesti Aleksandrikooli pääkomitee ammõtist vallalõ. Tuu oll' tälle suur kaotus. Pääle tuud võtt' tä muiõ töie (nt. "Vana Kandlõ" II osa ettevalmistamisõ) kõrvalt käsile doktoritüü kirotamisõ -ne-lõpoga sõnnost eesti ja soomõ keelen. Tüü sai valmis joulukuun 1885. Jakob sõit' Helsingihe ja and' tüü trükkü. Tüü oll' pühendet akateemik Wiedemannilõ. Doktoris tunnistamisõ aktus peeti Helsingi ülikooli aoluulis-filoloogilidsõn auditooriumin 24. radokuu pääväl 1886. 1887. a. taht' Jakob joba varrampa plaani võet "Setoraamadu" jaos matõrjaali kor'ata ja tüü lõpolõ viiäq. Tuu tarbis oll' tä joba 1884 ja 1886 Setomaal ja 1887 lehekuun Pihkvan arhiivõ uurman käünüq. Tä olõs tahtnuq suvõl Setomaal kah kävvü, a sõaväe päästaap saat' timä ja Piitre kerko opõtaja Keussleri Poolamaalõ, et nääq sääl väeteenistüsen olõvilõ eesti ja läti sõamiihile uman keelen jumalateenistüisi pidänüq.

1888. a keväjä ilmu lehtin timä kuulsa üleskutsõq "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", miä härgüt' inemiisi vannavarra korjama. 24. põimukuu pääväl 1888 läts' tütär Mathilde mihele Novgorodi kogodusõ värskile opõtajalõ Mohrfeldti Aleksanderile. 1889. a. sügüse läts' poig Max Tartohe, et ülikoolin keeltiidüst oppi. Ildampa läts' noorõmp veli Rudolf tälle perrä, et usutiidüst oppi. Mõlõmbaq astõvaq Eesti Üliopilaisi Seltsi. 1895. a. piimä- ja hainakuun käve Jakob üten Kergi Johannese, Ederbergi Friedrichi ja Mohrfeldti Aleksanderiga välämaal huvireisil - S'aksamaal, Sveitsin, Austrian ja Tsehhimaal - muusõummõ, kerikit, lossõ ja muud põnõvat kaeman.

Suurõ kogodusõ opõtajaammõt võtt' ärq suurõ osa Jakobi aost. Tuu kõrval oll' timä süämeas'as rahva vanavara uurminõ, kõrraldaminõ ja trükmises ettevalmistaminõ. Nätten, et tuu jaos aigu veitüs jääs, kirot' tä 1897. a. keisrile palvõkirä, et tuu tälle 2400-ruublidsõ aastagapalga andnuq, et tä saanuq opõtajaammõdi maaha pandaq ja õnnõ tiidüstüüd tetäq. Keisri tuud palka tälle es annaq. 31. rihekuu pääväl 1898 kuuli Jakobi imä Mari(e). Tä matõti Põlvahe nink Jakob naasõga tulliq kah puhtilõ.

1901. a. pand' Jakob opõtajaammõdi maaha, nii sai tä segämäldäq vannavarra läbi tüütädäq ja vällä andaq. Tuu iist mass' Soomõ Kirändüse Selts. Aastagil 1902-1907 jousõ tä trükmises ette valmistaq kolm köüdet "Setokõisi laulõ" ("Setukeste laulud"). Nuuq trükitiväq soomõ prohvessori Krohni Kaarle abiga Soomõn ärq.

1906. a. joulukuun jäi Jakob haigõs nink 13. vahtsõaastakuu pääväl 1907 tä kuuli, arvada, et pümmesooligu tõppõ. Tä matõti 17. vahtsõaastakuu pääväl Tartohe.

Pereh

• Esä: Hurda Jaan (1818-1861), kuulmeistre
• Imä: Hurda (Kurvitsa) Marie (1818-1898)
• Sõsaraq-veleq:
  • Otto (s. 1839, kuuli 16-päävädselt)
  • Eva (1844-1918), Lepä talo pernaanõ. Läts' mihele Hurda Aadolõ, latsõq Joosep, Samuel, Max.
  • Ann (1848-1900). Läts' mihele Härmsi Mihklile, elli Otõmpääl, Salualal ja Päidlan.
• Naanõ: Hurda (Oetteli) Eugenie (sündü 1847), laulatõt 22. hainakuu pääväl 1868 Tarto Jaani kerkon.
• Latsõq:
  • Mathilde (1869-1953), 1888 läts' mehele Mäevälja (Mohrfeldti) Aleksanderile
  • Max (1871-1938), kaubandus- ja tüüstüstegeläne
  • Rudolf (1874-1917), Talliina Kaarli kerko opõtaja, 1902 võtt' naasõs Lipu Helmi Magdalene
  • Hildegard (1873-1877)
  • Linda (1877-1956)
  • Helmi (1879-1881)

Haridus

• Himmastõ küläkuul
• 1849-1852 Põlva kihlkunnakuul
• 1853-1854 Tarto kreiskuul
• 1855-1858 Tarto kroonugümnaasium
• 1859-1863 oppõ usutiidüst Tarto ülikooli teoloogia tiidüskunnan
• 1865 sai cand. theol. kraadi Tarto ülikoolin
• 1886 sai dr. phil. kraadi Helsingi ülikoolin

Tüükotussõq

• 1865-1866 Middendorffi perekunna kodooppaja Hellenurmõ mõisan
• 1868 gümnaasiumi noorõmboppaja (ladina ja s'aksa kiil) Kurõssaarõn
• 1868-1872 Tarto kroonugümnaasiumi vanno kiili ja maatiidüseoppaja
• 1872-1880 Otõmpää kerkoopõtaja
• 1880-1901 Peterburi eesti Jaani kogodusõ opõtaja
• 1880-1896 kaardiväe diviisi ja vangla opõtaja
• 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuoppaja
• 1884 Peterburi Katariina tütärlatsigümnaasiumi usuoppaja
• 1901 läts' pens'onilõ

Ütiskundlinõ tegevüs

Opat Eesti Selts

Hurda Jakob naas' ütiskundlikust elost ossa võtma ülikooliaastil OES-in, kon tä toimõnd' tähtraamatit, tekk' ettekandit ja kor'as rahvaluulõt.

Vanavara korjaminõ

Jakob võtt' umas süämeas'as rahvaluulõ korjamisõ. Katsandal EKmS-i kuunolõkil 1875. a. avald' tä vanavara trükküandmisõ plaani: 1. Vana kannõl (lauluq), 2. Vana tarkus (vanasõnaq ja mõistatusõq), 3. Vana usk, 4. Vanaq jutuq, 5. Vanaq kumbõq, 6. Rahva lauluviieq. Edimädsenä ilmugi 1875. a. "Vana kandlõ" köüdeq Põlva kihlkunna laulõga.

Jakob puttõ vanno laulõga kokko üten tõisi külälatsiga hainan vai mar'an ollõn. Timä esä, velistekogodusõ liigõq, mõist' sääntside laulõ laulmisõ hukka. Tõist kõrda nõssi tä huvi rahvalaulõ vasta Tarton gümnaasiumin oppõn. Tuud mõot' klassikalidsõ (Ovidius, Homeros) ja s'aksa luulõ lugõminõ, Neusi Alexander Heinrichi vällä annõt "Eesti rahvalauluq" ja Kreutzwaldi "Kalõvipoig".

Ülikoolin naas' Jakob rahvalaulõ kaema joba keeletiidüslidselt ja kultuuriaoluulidsõlt. Vanaq lauluq paistuvaq tälle "ku kõgõ vanõmp ja kõgõ usaldusväärsemp tunnus eesti keele kotsilõ ja ütelidse ku umaperäne rahvaelo aigraamat ja rahva hinge selge piigli". Tä võtt' hindäle nõvvo umalt puult avitaq, et "viil olõman olõvaq ja rahvasuun alalõhoitunuq eesti rahva luulõlidsõq mälehtüsmärgiq võimaligult kõik saasivaq kokko kor'atus, ärqkõrraldõdus ja ärqavaldõdus". Tuun nõvvon kinnütiväq tedä suumlaisi tuualadsõq saavutusõq ja kimmäs arvosaaminõ, et vanna lauluvarra rahva hulgan inämb olõman om, ku Kreutzwald ja timä iinkäüjäq kokko kor'anuq olliq. Vanavara korjamist alost' üliopilanõ Jakob 1860. a. uma sõsara Eeva abiga Himmastõst ja tollõ ümbrüsest. Tä härgüt' korjamistüüle ummi sugulaisi, noorõmbit sõpro ja lajembat eesti publikut. Pia egal EKmS-i kuunolõkil võtt' tä presidendin üles tuu uma lemmikteemä, tõsõnd' tuud meeleolo ja tarvidusõ perrä nink lõpõt', ceterum censeo, et olõssi seltsile andisandmalda kohussidõ täütmäldäjätmine ja lõpmalda teotus, ku tuu ei korjasiq laulõ ja muid rahva mälehtüisi, kon tuu põrõhõlla viil võimalik ja tollõ tarvidus seltsiliikmile küländ arvosaadavalt ärq om seletet.

Vanõmuisõ Selts

Jakob oll' viil "Vanõmuisõ" seldsi tegeläne ja pidi programmilidsõ kõnnõ I üldlaulupeol 1869.

Eesti Aleksandrikuul

Jakob oll' Eesti Aleksandrikooli asotamisõ üts iistvidäjit ja 1870-1883 tollõ pääkomitee president'.

Tarto Eesti Põllumiihi Selts

4. hainakuu pääväst 1870 28. süküskuu pääväni 1871 oll' tä Tarto Eesti Põllumiihi Seldsi kirätoimõndaja (president oll' sõs Jannseni Johann Voldemar). 28. süküskuu pääväst 1871 9. süküskuu pääväni 1872 oll' tä seldsi president.

Eesti Kirämiihi Selts

Ollõn 1871. a. luud EKmS-i president 1872-1881 tekk' tä seldsist kirändüs- ja hariduselo keskusõ, kon tegelediq eesti keele uur'misõ ja normiir'mise, rahvaluulõ korjamisõ, pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank'misegaq.

Rahvuslinõ liikmine

Rahvuslidsõ liikmise mõõduga, konsõrvatiiv-klerikaalsõ suuna juhin sattu Hurda Jakob 1878. a. terävähe vastansaiso radikaalsõ Jakobsoni Carl Robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq. Vähämbüste jäien tõmbu tä 1880. aastakidõ alostusõn ütiskundlidsõst tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele.

Tarto-Võro kallendri

"Kallendritegijä" nime all kirot' Jakob aastagil 1868-1881 tähtraamadujuttõ Tarto-Võro kallendrihe. Muuhulgan kirot' tä jutu "Inemisest", miä oll' edimäne põh'alik maakeeline tüü inemise iho ehitüse kotsilõ.

Tiidüstüü

Keelemihen kuts' Hurda Jakob üles tarvitama (põh'a)eesti keele vahtsõt kiräviisi ("Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi"). Põh'aeestikeelitsin jutõn tarvit' tä mitmit vanno sõnavormõ (elo, sino, hää, pääl,tõine, tulivad, olivad), miä mitmilõ Põh'a-Eesti inemiisile tunduvaq joba võõraq. Uur'mistüü "Die estnischen Nomina auf -ne purum" iist sai tä 1886 Helsingi ülikoolin dr. phil. kraadi. Avald' viil artikliq ste-lõpogaq kotussõnimmi, partiklidõ ehk ja või jm. kotsilõ. Avit' Wiedemanni Ferdinand Johannil "Eesti-Saksa sõnaraamatut" kokko säädäq ja redigiir'se tollõ 2. trükkü (1893).

Aoluu alal avald' tä raamado "Pildid isamaa sündinud asjust", kon om tarvidanuq pall'o rahvaluulõmatõrjaali.

"Vana Kandle" edimädsen köüten (ilmunu 1886) olliq Põlva kihlkunnast kor'at lauluq.

Hurda Jakobi kõgõ tähtsämbäq tegemiseq ommaq eesti rahvaluulõ korjaminõ ja tiidüsligu publitsiir'mise alostaminõ. Joba koolilatsõn naas' Jakob umast kodopaigast rahvaluulõt korjama. Kodokandi muistõndiq avald' tä brošüürin "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen". Süstemaatilist rahvaluulõ korjamist naas' Jakob kõrraldama EKmS-i presidendin, rakõndadõn edimäst kõrda rahvaluulõtiidüsen vabatahtlikkõ korrõspondente. 1871. aastagast pääle avald' tä tuu jaos aolehtin 11 põh'alikko, juht'nüüregaq üleskutsõt. EKmS-in naas' tä kõrralaulõ publitsiir'mä kah. Tä avald' seeriä "Vana Kannel" I köüte Põlva kihlkunna ja II köüte Kolga-Jaani laulõgaq. 1888. aastagal alost' Hurda Jakob vahtsõt suurõjoonõlist korjamiskampaaniat: avald' aokirändüsen üleskutsõ "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kon selet' rahvaluulõ žanrõ ja korjamistehnigat. Korjamist härgüt' tä viil tähtraamatin ja eräkirjon. Ildampa (1888-1906) avald' tä aokirändüsen ütteluku korjamistüü aruandit, kokko 156 tükkü. Ettevõtminõ muutu üldrahvaligus, tuust võtt' ossa üle 1400 inemise piaaigo kõigist Eesti kihlkundõst ja mitmist asonduisist Vinnemaal, pääle tuu suunati korjamistüüle viil üliopilaisi.

Hurda Jakobi kogon om kokko 160 käsikirälist köüdet, kon inämp ku 114 500 leheküle pääl (üten EKmS-i kogogaq üle 122 00 lk.) om umbõs 250 000 (260 000) jako rahvaluulõt kõigist žanrõst. Kogo asus põrõhõlla TA Kirändüsmuusõumi rahvaluulõ osakunnan.

Hurda Jakobi korjamistüü ja tollõ tulõmusõq löüseväq rahvusvaihhõlist tunnustamist ja imehtelemist joba timä eloaol. Ummil perämäidsil eloaastil toimõnd' tä trükkü "Setukeste laulud" I-III (seto, Vahtsõliina ja Räpinä lauluq) miä kuulussõ üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" ala. Uma 2000 laulutekstigaq olliq nuuq ütes suurõmbas eesti rahvalaulõ publikats'oonis. Hurda Jakobi rahvaluulõvälläandõq ommaq süstematiseerit kihlkunna ja laulutüübi perrä. Sääntse põhimõttõ perrä om eesti rahvalaulõ vällä annõt ildampagiq.

Viil võinuq nimmada rahvausundikäsitlüst "Eesti astronoomia", ettekannõt eesti rahvaluulõ korjamisõst X ülevinnemaalidsõl arheoloogiakongressil Riian 1896 ja etnograafilist ülekaehtust "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen".

Hurda Jakob ja võro kiil

Võro kiil oll' Jakobi imäkiil ja tuud tä häbendä-s ka sõs, ku oll' korgõt koolitust saanuq ja tüüt' tähtside kotussidõ pääl. Lõunaeesti keelen pidi tä jutussit Otõmpääl ja kirot' tähtraamadujuttõ Tarto Kalendrihe.

Timä aol es mõistaq mitte kõik Lõuna-Eesti inemiseq "Talliina kiilt" kõnõldaq. 1865. a. Piiblipühä kõnnõn ütles Jakob niimuudu: "Esierälist Tarto keeli tõlku Vanast Tõstamendist es muretseta ja om meie ajani täüs piibli ennegi Tallinna murdel. Sest ei ole kahjo, enge om asi päälegi hää. Egal rahval om ennegi üts kirjä keel, mis neid ütes rahvas ühendäp ja koost lagonemise eest hoiap. Nii olgu see ka meil. Egale murdele omme raamatit muretseda om ka võimata. Meil om ja jäägu Tallinna murre, et ta muist murdist mitmet moodo tävvelisemb om, kirjä keeles ja piiblist opitagu tedä egan majan jo varra tundma. Selleperäst ärgu nurisegu ka keäki, et meil Tarto keeli Vana Tõstamenti ei ole."

1887. a. "Olevikun" nr. 21 (kaeq ka "Mida rahvamälestustest pidada", Eesti Raamat, 1989, lk. 44) kuts' tä lugõjit, innekõkkõ Võro- ja Tartomaa inemiisi, saatma tälle matõrjaali setodõ kotsilõ, et noist saanuq neläjaolidsõ "Setoraamadu" kokko pandaq. Tuu üleskutsõ lõpõt' tä nii: "A sullõ, hüä Võro veli ja vana innine külänaabri, lää ma nüüd õigõ lähkohe. Sulle oppa ma üte oppusõ, taha anda sullõ tarkusõ. Ku sa no võtat sыnno suuhtõ ja panõt mыnõ paari paprõhe, sыs haarku-ui Harjo-kielt kыnõlda, kirotagu-ui kiräkielt, - ta kы sa nii kыnõlõ, kuis Petseri puol pajatõtas ja alõvih juttu ajetas. Sedävärki sыna' siekõrd kыgõ süntsämbä' ja Seto pildis kыgõ selgembä'. Peläku-ui' sa tuod pelgü, et vaist sinno siih mie' puol mыistõta'i. Olõ-õi nii! Kuninga liin kыigildõ kummõ kotus ja tarkusõ taarastit siih pal´l´o.

Teossõq

• "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen", Tarto, 1863
• "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi", Tarto, 1864
• "Vana Kannel" I, Tarto, 1875-1886
• "Pildid isamaa sündinud asjust", Tarto, 1879
• "Vana Kannel" II, Tarto, 1884-1886
• "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ("Eesti keele -ne-lõpoga nimisõnaq"), doktoritüü, Helsingi, 1886
• "Eesti astronoomia", Tarto, 1899
• "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen", Helsingi, 1904
• "Setukeste laulud" I-III, Helsingi, 1904-1907

Publitsistiga

Postuumsõlt ommaq avaldõt kogoq

• "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", Tarto, 1939, toimõndaja Kruusi Hans
• "Kõned ja kirjad", LR, 1989, kokko säädnü ja edesõna kirodanuq Laari Mart
• "Mida rahvamälestustest pidada", 1989, kokko säädnü Tedre Ülo
• Essee "inemisest" faksiimiletrükünä "Tarto Kalendrist" (1868-1873), 1990
• "Looja ees", Ilmamaa, Tarto, 2005, kokko säädnü Runneli Hando. Sisaldas muu hulgan lõunaeestikeelitsit tähtraamadojuttõ (nt. "Heering" (1865), "Üts päiv Dr. Martin Lutheruse elost" (1875) jt.) ni kerkon peet jutuisi.

Hurda Jakob ilokirändüsen

• Stahlbergi H. E. romaan "Päikese tõusu poole", 1932
• Kruusi Oskari näütemäng "Ärkamine nõidusunest", 1984
• Kruusi Oskari romaan "Aeg atra seada", 1986
• Süvalepa Kulno näütemäng "Emajõe Ööbik", 1993

Kittüs ja avvoandminõ

• 1866 "Vanõmuisõ" seldsi avvoliigõq
• Tarto ja Viljandi Põllumiihi Seltse avvoliigõq
• 1881 Eesti Kirämiihi Seldsi avvoliigõq
• 1888 kuldnõ rõnna pääl kannõtav jutusõpidäjärist
• 1896 Pühä Anna 3. klassi ordõn
• 1900 Stanislavi ordõni II järk
• 1905 Konstantini metäl (Keiserligu Vinne Maatiidüse Seldsi kõgõ korgõmb avvotaso)

Mälehtüse hoitminõ

• Mälehtüskivi Himmastõn Lepä talo moro pääl (18. põimukuu päiv 1978)
• Memoriaaltahvli Otõmpää pastoraadi saina pääl (1966)
• Bareljeef Otõmpää kerkon (1989)
• Mälehtüssammas' Põlvan Mäe tänävän (1989, kujoragoja Rimmi Aulin, arhitekt' Männi Andres)
• Mälehtüssammas' Otõmpääl (Jaansoo V.)
• Mälehtüssammas' Tarton Vanõmuisõ väiko maja man pargin (1994, kujoragoja Soansi Jaak)
• Hurda Jakobi nimme kand tännäv Tarton, Otõmpääl ja Põlvan
• 1992. aastagast pääle andas ega aastak vällä Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinda
• Hurda Jakobi pilt' om vahtsõ Eesti Vabariigi kümnekroonidsõ rahatähe pääl

Eesti 10-krooninõ rahatäht

Välislingiq

• Hurda Jakobi kotsilõ saa lukõq Võro kirändüse kodolehe päält.
• Elokäük Põlva Rahvaharidusõ Seldsi kosolehe pääl
• Elokäük EELK kodolehe pääl
• Hurda Jakobi köüdüssist Saarõmaaga
• "Setukeste laulud"

Kirändüs

• "Lühike ülevaade õpetaja Jakob Hurda ametiaja üle Otepääl 1872-1880", raamadun "Looja ees", Tarto, 2005, kokko säädnü Runneli Hando
• "Jakob Hurda elamud Tartus", aokirän "Eesti Kirjandus", Söödü Karl-Eduard, 1931, 472-485.
• "Jakob Hurda elu ja töö", Mohrfeldti Aleksander, Ilmamaa, Tarto, 2007.
• "Mida rahvamälestustest pidada" (artiklidõ kogomik), Hurda Jakob, Eesti Raamat, Talliin, 1989.
• Märgotus, Kähri Liina, Uma Leht nr. 180, 5.5.2009.