Gootik

Tekst üüb Öömrang

Kathedraal faan Beauvais

At Gootik as en tidjrüm uun't kultuurhistoore tu't aanj faan't madelääler faan't 12. juarhunert bit amanbi 1500. Diarföör lai at Romaanik, an diarefter hää at Renaissance a Gootik ufliaset. Di nööm för detdiar tidj kaam oober iarst uun't 19. juarhunert ap, an wiar iarst mend üs en deelsnaakin faan det kultuur. Leeder as Gootik oober en ütjdruk för det konst an kultuur faan't leed madelääler wurden.

En kääntiaken faan gootisk bauwiis as di spas böög faan a wönger.

Iindialang

Föörgunger: Romaanik

• Ääder Gootik, Early English Style (1170-1250), Gothique primitif (1130-1180)
• Huuch Gootik, Decorated Style (1250-1350), Gothique classique (1180–1230)
• Leed Gootik, Perpendecular Style (1350-1550), Gothique rayonnant, Style flamboyant

Efterfulger: Renaissance

Bispalen

Wönger:

• 
  Romaanik, leed Gootik, ääder Gootik, leed Gootik (faan l. tu r.)
• 
  Leed Gootik, stian iindialang
• 
  Leed Gootik, iisen iindialang
• 
  Tuun iindialang
• 
  Leed Gootik, Rayonnantstiil

Sarken:

• 
  Ääder Gootik
• 
  Huuchgootik
• 
  Perpendecular Style
• 
  Rayonnantstiil
• 
  Flamboyantstiil
• 
  Stianhauertiaken, liket en hüsmarke

Moolerei:

• 
  Giotto, 1305
• 
  Meister Bertram, 1380
• 
  Bredern Limbourg, 1412-1416
• 
  Rogier van der Weyden, 1455
• 
  Hieronymus Bosch, 1515

Luke uk diar

 Commonskategorii: Konst uun a Gootik – Saamlang faan bilen of filmer