Nuárju
| Nuárju Pusa hispida (Schreber, 1775) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
| Tile Suomâst | EN (uhkevuálásâš)[1] |
 |
|
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Vyelilahko | Caniformia |
| Hiäimu | Nuárjuh Phocidae |
| Suuhâ | Pusa |
| Šlaajâ | hispida |
Nuárju (Pusa hispida ovdil Phoca hispida) lii uccâ nuárjušlaajâ, mii iälá tavekuávluin já lassaan jieŋâ alne.
Vyelišlaajah
[mute | mute käldee]
Jieškote-uvlágánijd kuávluin ellee nuárjupopulaatioh láá vittâ:
- Pusa hispida hispida: Euroop arktisâš ridoh, Ruoššâ, Kanada já Alaska, meid Novaja Zemlja, Čokkeväärih, Ruánááeennâm já Baffinsuálui
- Pusa hispida ochotensis: Kamtšatka njargâeennâm, Ohotameerâ já máádás 35°N -kobdodâhkiärdu räi Jaapaan Kuálhismeerâ-ridoi miätá
- Pusa hispida botnica ađai nuorttâmerânuárju: Tave-Nuorttâmeerâ, Merâpoođâ, Suomâluohtâ já Riikaluohtâ
- Pusa hispida ladogensis ađai laatokkanuárju: Laatokka
- Pusa hispida saimensis ađai saimaanuárju: Saimaa
Nuorttâmerânuárju, laatokkanuárju já saimaanuárju eelih sierriimist nubijdis. Toh láá jieŋâpaje áigáliih relikteh, moh mákkojeh saivâčääsist já merâsaaivâst. Tain ij lah geenimolsom eres vyelišlajâiguin. Saimaanuárju lii eromâš uhkevuálásâš.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Thomas Lilley: Nuárju – Pusa hispida Suomen Lajitietokeskus. 2000. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
