Roovvâdmáánu 28.
Olgoldâshäämi
Roovvâdmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 301. peivi (kárgámive 302. peivi). Ive loopân láá 64 peivid.
Nommâpeeivih
[mute | mute käldee]- anarâš kalender: Simmá, Simmáán, Simmoon
- syemmilâš kalender: Simo
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]- 1919 – Ovtâstum staatâi kieldimlaahâ poođij vuáimán.
- 1925 – Tallinna vuossâmuš šleđgâlâš ráiđuvávnulinjá valdui kiävtun Narva maađijist.
- 1997 – Katalaankielâg El Periódico de Catalunya -aavis vuossâmuš nummeer almostui.
- 2007 – Cristina Fernández de Kirchner väljejui njuolgâ valjâiguin Argentiina presidentin.
- 2018 – Jair Bolsonaro väljejui Brasilia presidentin.
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- 1914 – Giuseppe Beviacqua, italialâš almosvalastâllee (j. 1999)
- 1914 – Richard Laurence Millington Synge, ive 1952 Nobel-kemiapalhâšume finnim brittilâš biokemist (j. 1994)[2]
- 1961 – Aino Lepik von Wirén, eestilâš juuriist, staatâolmooš já diplomaat
- 1963 – Eros Ramazzotti, italialâš pop-lávloo já laavlârähtee
- 1967 – Julia Roberts, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- 1974 – Joaquin Phoenix, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já lávloo
- 1982 – Matt Smith, eŋlandlâš čaittâleijee
Jämimeh
[mute | mute käldee]- 2005 – Richard Smalley, ive 1996 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš kemist (š. 1943)[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Roovvâdmáánu 28..
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Sämmilâš kalender merkkâpeeivih (PDF) kuati.fi. Čujottum 21.4.2023.
- ↑ Richard L.M. Synge nobelprize.org. Čujottum 7.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Richard E. Smalley nobelprize.org. Čujottum 7.11.2022. (eŋgâlâskielân)