Piter
Санкт-Петербург
Piterin flag Piterin znam
Piterin flag Piterin znam
Keskuz Piter
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

84-nz'

1439 km²
7

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

4-nz'

5,597,763 ristitud (2024)
3989,85 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

2-nz'

3 742,2 mlrd rub. (2016)
712,3 tuh. rub.

Federaline ümbrik Lodehline
Venäman ekonomine region Lodehline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Aleksandr Beglov
(reduku 2018—)
Ohjastusen pämez' hän-žo
Käskusenandajan Suiman ezimez' Väčeslav Makarov
Gimn Gimn surele lidnale
Avtokod 78, 98, 178, 198
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Piter (ven.: Санкт-Петербург [sankt pʲɪtʲɪrˈburk], lüh. Петербург) om federaližen alištusen lidn Venälaižes Federacijas, sen subjekt da vägilidn.

Lidnan kart (2024)

Lidn om Lodehližen federaližen ümbrikon administrativine keskuz. Mugažo Piter om Leningradan agjan tobmuden severziden-se aluzkundoiden sijaduztahoks (vhesai 2022), i erased Venäman valdkundaližen tobmuden aluzkundad ratas siš. Vspäi 1992 RVÜ:n Parlamentoidenkeskeižen assamblejan sijaduz om Tavrine pert'kulu. Vspäi 2008 Venälaižen Federacijan Konstitucine käskuzkund sijadase Piteriš.

Piter om Venäman znamasine ekonomine, tedoline da kul'turkeskuz, järed transportsol'm.

Lidnan istorine keskuz da ühtenzoittud senke muštpachiden kompleksad oma pandud UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe; se om Venäman kaikiš suremb turistine keskuz.

Lidnan nimed

vajehta

Lidnan istorižed nimed:

  • Sankt-Piter-Burh/Sankt-Peterburg, 16 (27). semendku 1703 — 17 (30). eloku 1914;
  • Petrograd, 18 (31). eloku 1914 — 25. viluku 1924;
  • Leningrad, 26. viluku 1924 — 5. sügüz'ku 1991;
  • Sankt-Peterburg, vn 1991 sügüz'kun 6 päiväspäi.

Oficialižetomad nimed: «Pohjoine pälidn», «Pohjoine Pal'mir», «Pohjoine Venecii», «Lidn Neval», «Kul'turpälidn», «SPb», «Vauktoiden öiden lidn», «Revolücijan kätte (lidn)» (NSTÜ:n aigan).

Istorii

vajehta

Sur' Petr pani Piterin lidnan alust vl 1703. 18.-20. voz'sadoil Piter oli Venälaižen imperijan pälidnan.

Vn 1993 tal'vkun 25. päiväspäi Piter om olmas Venäman federaližen alištusen lidnaks vn 1993 Venäman Konstitucijan mödhe.

Piterin Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 1998 14. päiväl vilukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl uhokud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

vajehta
 
Regionan sijaduz vn 2011 valdkundan kartal
 
Piterin fotokuva Man kaimdajaspäi (2012)

Piter sijadase Pohjoižes Evropas, Venälaižen Federacijan lodehpoles, Baltijan meren Suomen lahten randpolen päivnouzmas, Nevanjogen suhištos.

Federacijan subjekt röunatab Leningradan agjanke kaikil polil päiči päivlaskmpoles.

Pind om 1439 km², sidä kesken mecištutesed da mec (lidnan röunoil) ottas 310 km² (vl 2002). Znamasine jogi om Neva sen ližajogidenke (hurad — Ižor, Slavänk, Murzink; oiktad — Oht da Must jogihut). Lidnan röunoiš Suomen lahten kaikiš suremb sar' om Kotlin.

Reljef om tazo alangoikaz. Lidnan keskuzpala seižub üks'..viž metrad korktusil ülemb valdmeren pindad, ende ani jogavoččed sur'veded oleliba täs sihesai, kuni saudihe Piterin dambad vl 2011. Piterin pohjoižpol' sijadase 5..30 m korktusil (Karjalan kaglaz), suvipäivlaskmpol' — 5..22 m. Kaikiš korktemb čokkoim om Dudergofan korktusiden Pähkimkukkaz (176 m) lidnan suves Krasnosel'skijan rajonas.

Sän kaclendad vedadas lidnas vspäi 1722. Klimat om ven kontinentaližen i valdmeren klimatan röunal, Baltijan meren klimatan pirdoidenke, pil'vekaz vodes läbi. Sä om vajehtui. Voden keskmäine lämuz om +6,3 C°, kezakun-elokun +16,1..+19,1 C°, tal'vkun-uhokun −2,5..−5,0 C°. Kaikiš vilumb ku om uhoku. Ekstremumad oma −35,9 C° (viluku) i +37,1 C° (eloku). Kaikiš madalamb lämuz oleli −41 C° vozil 1758 i 1767. Kezaaigan minimum om +0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,9 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 670 mm vodes, kezakus-elokus oleskeleb niid enamba (69..87 mm kus), uhokus-sulakus — vähemba (36..37 mm kus). Lumikatken keskmäine korktuz sase 30..32 santimetrhasai uhokus. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 75 %, kezaaigan 60..70 %, tal'vel 80..96 %. Veden keskmäine lämuz Nevan suhištos om −0,1..+0,3 C° tal'vkus-keväz'kus, +16,1..+19,3 C° kezakus-elokus. Kaikiš lühüdamb päivänvauktusen hätkeližuz oleskeleb 22. tal'vkud (5 časud 51 minutad), se om kaikiš pidemb kezakun 22. päiväl (18 časud 50 minutad). Vauktoiden öiden pord jätktase enamba mi 50 päiväd (25. semendku — 17. heinku).

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (saved, letked, mouckivi) da reskvezi.

Administrativine jagand

vajehta
Piter jagase 18 rajonaks:
 
Piterin administrativine jagand (vn 2006 kart)

  1. Admiraltejskii
  2. Vasileostrovskii
  3. Viipurin
  4. Kalininan
  5. Kirovan
  6. Kolpinon
  7. Krasnogvardeiskii
  8. Krasnosel'skii
  9. Kronštadtan

  1. Kurortan
  2. Moskvan
  3. Nevan
  4. Petrogradan
  5. Petrodvorecan
  6. Merenrandaine
  7. Puškinan
  8. Frunzen
  9. Keskuzrajon
Rajoniden röunoiš sijadase 111 südäilidnalašt municipališt ühtnikad: 81 municipališt ümbrikod (erasil oma ičeze nimed, erasil — vaiše nomerad), ühesa lidnad (Zelenogorsk, Kolpino, Krasnoje Selo, Kronštadt, Lomonosov, Pavlovsk, Petergof, Puškin, Sestroreck) i 21 žilod.

Tobmuz

vajehta
 
Piter-lidnan Käskusenandajan Suiman ištundoiden sija (Mariinskii-pert'kulu)

Lidnan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Beglov radab Piterin gubernatoran vn 2018 redukun 9. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo lidnan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ühesa varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.

Piterin üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Väčeslav Makarov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2011 tal'vkun 14. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Suiman ühthižtö Ohjastusenke paneb eloho gubernatoran ezitajas — Ohjastusen ühtnijas päliči.

Radonoigendai tobmuz om Piterin Ohjastuz. Federacijan subjektan komitetad, ohjandused, inspekcijad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Vn 2019 8. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 64,43 % änid satusenke. Edeline gubernator om Georgii Poltavčenko, hän om ranu kaks' strokud vll 2011−2018. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Eläjad

vajehta

Piter om Man kaikiš pohjoižemb lidn, kudamban eläjiden lugu om enamb 1 mln eläjid. Se om Evropan koumanz' lidn ristituiden lugun mödhe (Moskvan i Londonan jäl'ghe) da ühtenz' lidn, kudamb ei ole valdkundan pälidnaks. Se om suren lidnaglomeracijan keskuz (5,9 mln vl 2015, 11,6 tuh. km² pindanke).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 879 566 ristitud[2], sidä kesken 271 vepsläšt[3], vn 2021 — 5 601 911 ristitud. Kaik 5 281 579 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 607 916 eläjad vl 2022. Kaik ristitud oma lidnalaižed.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 79,1 %, ukrainalaižed — 1,3 %, vaugedvenälaižed — 0,8 %, totarlaižed — 0,6 %, evrejalaižed — 0,5 %, armenijalaižed — 0,4 %, azerbaidžanlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,5 %, rahvahuden ozutandata — 13,4 %.

Transport

vajehta

Piter om Venäman järedaks transportsol'meks, viž päraudtestancijad ratas lidnas. Allegron-üläkiruhjonused ajadas Piterin (Suomenman päraudtestancii) da Hel'sinkin keskes, Sapsan-üläkiruhjonused ajadas Piterin (Moskvan päraudtestancii) da Moskvan keskes. Rengazavtote ümbri Piteriš om saudud vll 1998−2011.

Piteriš om kundališt transportad: avtobusoid, trolleibusid, tramvaid, lidnelektrojonusid da maršrutkid. Vodespäi 1955 metropoliten radab lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Pulkovo-lendimport[4] (LED / ПЛК / ULLI, 20,4 mln passažiroid vl 2023, 27,4 tuh. tonnoid jüguid vl 2019) om üks'jäine lidnas, radab vspäi 1932, sijadase röunanno Moskvan rajonas, 15 km suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Azijan äjihe maihe, mugažo om äi reisid Venämadme.

Galerei

vajehta
 
Pert'kulun torg öl (vn 2007 tal'vku)

Tetabad sündnuded

vajehta
  • Tat'jana Bulanova (sünd. 1969) — Venäman estradan pajatai, aktris.
  • Nikolai Fomenko (sünd. 1962) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai, akt'or, avtovoibištelii, biznesmez'.
  • Boris Grebenščikov (sünd. 1953) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman rokmuzikankirjutai, runokirjutai, pajatai-gitarist, radiovedäi.
  • Alisa Grebenščikova (sünd. 1978) — Venäman teatran da kinon aktris.
  • Maksim Leonidov (sünd. 1962) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai, akt'or.
  • Väčeslav Malafejev (sünd. 1979) — Venäman futbolist-verainik.
  • Zara (sünd. 1983) — Venäman pajatai.

Piterihe sidodud vepsän muštatiž i ozoitez

vajehta
Mustatiž
  • Mužik oli verdunu Piterin päle kümne vot, a Piter-se ei ni olend tenu.
Ozoitez
  • Piteriš pino vereb, a mijale kulub (jumalanjuru).

Homaičendad

vajehta
  1. Piterin Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)
  3. Население коренных малочисленных народов Российской Федерации по родному языку по отдельным субъектам (Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ristitišt mamankelen da subjektan polhe) // Rosstat (gks.ru). — Lpp. 21−22. (ven.)
  4. Rahvahidenkeskeižen Pulkovo-lendimportan sait (pulkovoairport.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta
Tobmuz
Toižed



Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Nece kirjutuz Vepsän Vikijas: Питер.