Must kuz'
| Must kuz' | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Must kuz' | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Picea mariana Mill., Britton, Sterns & Poggenburg | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
 | ||||||||||||||
|
Must kuz' (latin.: Picea mariana) om kuzen levitadud erik.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazvab kavag'mecoiš Kanadadme, AÜV:oiden Aläskas i pohjoižpäivnouzmaižiš štatoiš. Putub segoitadud mecas harvoin lujas.
Londuses voib säta gibridoid lähembaižidenke erikoidenke, ned oma rusked kuz' (Picea rubens) i harvemba hahksinine kuz' (Picea glauca).
Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks Evropas 18. voz'sadaspäi, Venämas 19. voz'sadan keskespäi. Kul'turas pud oma korktemb tobjimalaz, kron om pehmdamb. Erikon liliputal'ne form (Picea mariana Nana) om levitadud mugažo, se om pol'metrad kortte.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Täuz'kaznuden pun korktuz om 7..15 metrad i 30 metrhasai, tüven sanktuz — 15..50 sm, rippub klimatan arvoimižišpäi.
Kor' om hoik, hahkkoričman mujun. Kavag' om 6..15 mm pitte, sinižvihand i vihand. Käbud oma kaikiš penembišpäi kuzen heimos, 2,5..4 sm pitte i 1..2 sm levette, niiden muju vajehtase ruskedkoričmaspäi ruskedsinižhesai.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mustan kuzen pumaterial om vahv i notked, sen vahvuz om korged tazomäraižen fakturan oksita tagut.
Tehtas meloid ujumha venehel. Ende ottihe pumaterialaks lendimiden sauvondan täht, tegihe purehlaivoiden pall'ast südäimes rangoutad.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
 |
Must kuz' Vikiaitas |