Sibirine kuz'
| Sibirine kuz' | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Sibirine kuz' Šavl-jogen randoil (Altajan Tazovaldkund, Venälaine Federacii) | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Pícea obováta Ledeb., 1833 | ||||||||||||||
|
Sibirine kuz' (latin.: Picea obovata) om Kuz'-heimon puiden erik. Mülüb Pedaižed-sugukundha.
Pu kazvab 30 metrhasai kortte, tüvi oleleb 70 sm sankte. Kuz' om Sibirin mecan znamasine, se om pakaiženvastaine, voib kazda mahusil igähiženke rougunke. Kuzen kaikiš pohjoižemb erik, löutihe 71° pohjoižlevedust Taimiran jogiden alangištoiš. Pil'vesenvastaine, no vauktusennavedii erik. Pölüstoittud nored käbud seištas pihtan kartte, no kätas rippujikš küpsmižen aigan. Pu kävutase materialaks kuti järgeline kuz'-ki.
Sädab gibridoid järgeliženke kuzenke kebnas, oz., suomalaine kuz' (Picea × fennica) Evropan pohjoižpäivnouzmas. Kavag' om lühüdamb i nügumb, käbud oma penemb, semned küpsnedas sen-žo voden sügüz'kus, järgeližes kuzespäi erineden. Korejine kuz' om lähine erik morfologižikš, sibirine kuz' erineb penembil käbuil, vihandal kavagel hahkuseta i noril vezoil savukahudenke.
Alaerikod da toižendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Pečoran kuz' (Picea obovata subsp. petchorica Govor.)
- Sibirine sinivauvaz kuz' (Picea obovata var. coerulea Malyshev)
- Sibirine kuz' uraline fastigiata (Picea obovata var. fastigiata Uralica Opletaev)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
 |
Sibirine kuz' Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |