Jakuudi keel
Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.
| jakuudi keel (саха тыла) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Piirkonnad | Ida-Siber |
| Kokku kõnelejaid | 450 000 |
| Keelesugulus |
turgi keeled siberi turgi keeled jakuudi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Sahha |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | sah |
 Jakuudi ja dolgaani keele leviala. ██ jakuudi | |
2002. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis Venemaal jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 Sahhas. 93,2% jakuutidest oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud evengid, eveenid, jukagiirid ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal jakuudi keele oskajaid 450 140,[1] neist Sahha Vabariigis 441 536.[2]
Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on dolgaani keel, mida on aga peetud ka jakuudi keele murdeks.
Jakuudi keel on aglutinatiivne, esineb vokaalharmoonia.
Jakuudi keeles ilmub üle 40 ajalehe ja ajakirja, seda kasutatakse raadios ja televisioonis. 2012. aastal ilmus Venemaal jakuudi keeles 205 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 375 200 eksemplari.[3]
Jakuudi tähestik
muudaJakuudi keele kirjutamisel kasutasid vene misjonärid 1819. aastast alates kirillitsat, 1917 võeti kasutusele foneetilisele transkriptsioonile tuginev kiri, mis 1929 asendati ladina kirjal põhineva turgi tähestikuga. 1939. aastal mindi üle kirillitsale, mida kasutatakse siiani. Vene tähestikule on lisatud tähed ҕ, ҥ, һ, ө, ү ning digraafid дь ja нь.
Jakuudi ladina (1929–1939)[4]:
| A a | B в | C c | Ç ç | D d | E e | G g | Ƣ ƣ |
| H h | I i | J j | K k | L l | Lj lj | M m | N n |
| Nj nj | Ꞑ ꞑ | O o | Ɵ ɵ | P p | Q q | R r | S s |
| T t | U u | Y y | Ь ь | ' |
Jakuudi kirillitsat (aastast 1939):
| А а | Б б | В в | Г г | Ҕ ҕ | Д д | Дь дь | Е е |
| Ё ё | Ж ж | З з | И и | Й й | К к | Л л | М м |
| Н н | Ҥ ҥ | Нь нь | О о | Ө ө | П п | Р р | С с |
| Һ һ | Т т | У у | Ү ү | Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч |
| Ш ш | Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Foneetika ja fonoloogia
muudaJakuudi keeles on 20 täishäälikufoneemi: 8 lühikest, 8 pikka ja neli diftongi. Täishäälikute korrelatsioon neljal alusel: 1) lühike – pikk; 2) ees – taga; 3) kitsas – lai; 4) rikutud – katkematu.
Jakuutide keeles täishäälikute harmoonia toimub järjestikku vastavalt palatiinile ja labiaalsele külgetõmbele. Vokaalharmooniaga kaasneb ka kaashäälik. Sõltuvalt täishäälikutest (ees või taga) peaksid sõna kaashäälikud olema kas ainult pehmed või ainult tahked.
Diftoonpongid: иэ, үө, уо, ыа. Diftongi liigendamine liigub, nende esimene element hõivab 52–62% diftongi kogukestusest. Difteonreid iseloomustatakse laskuvate ja tõusvatena. Jakuudi keeles pole toonidel fonoloogilist tähtsust. Rõhk langeb tavaliselt sõna viimasele silbile, mida eristab rõhutatud täishääliku kogukestus ja intensiivsus.
Täishäälikud
muuda| Lühikesed | Pikad | Diftong | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ülemised | Keskmine ja alumine |
Ülemised | Keskmine ja alumine | |||
| Eesvokaalid | Katkematu | i | e | iː | eː | ie |
| Hävitanud | y | ø | yː | øː | yø | |
| Tagavokaalid | Katkematu | ɯ | a | ɯː | aː | ɯa |
| Hävitanud | u | o | uː | oː | uo | |
Kaashäälikud
muuda| Labiaalne | Hammashäälik | Hambasombuhäälik | Palataal | Velar | Kõrihäälik | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ninahäälik | m | n | ɲ | ŋ | ||||||||
| Sulghäälik | p | b | t | d | c | ɟ | k | ɡ | ||||
| Ahtushäälik | s | x | ɣ | h | ||||||||
| Lähendid | l | j, ȷ̃ | ||||||||||
| Tremulant | ɾ | |||||||||||
Grammatika
muudaIsikulised asesõnad
muuda| Ainsus | Mitmus | |
|---|---|---|
| 1. | мин (min) | биһиги (bihigi) |
| 2. | эн (en) | эһиги (ehigi) |
| 3. | кини (kini) | кинилэр (kiniler) |
Küsisõnad
muudaтуох (tuoh) "mis", ким (kim) "kes", хайдах (hajdah) "kuidas", хас (has) "kui palju", ханна (hanna) "kus, kuhu", ханнык (hannõk) "milline".
Näited
muudaJakuutikeelse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1:
| Novgorodovi tähestik 1920–1929. (Ladina tähestik/IPA) | зɔn barɯta beje s ltatɯgar nna bɯra:bɯgar teŋ b lan t ry:ller. kinilerbarɯ rk :n jd :q, s basta:q b lan t ry:ller, nna beje bejeleriger tɯlga ki:riniges bɯhɯ:lara dɔʃɔrdɔhu: tɯ:nna:q b l qta:q.
|
| Ladina tähestik 1929–1939. (Jaꞑalif) | Çon вarьta вeje suoltatьgar uonna вьraaвьgar teꞑ вuolan tɵryyller. Kiniler вarь ɵrkɵn ɵjdɵɵq, suoвastaaq вuolan tɵryyller, uonna вeje вejeleriger tьlga kiiriniges вьhььlara doƣordohuu tььnnaaq вuoluoqtaaq. |
| Kaasaegne kirillitsa 1939 - kohal. | Дьон барыта бэйэ суолтатыгар уонна быраабыгар тэҥ буолан төрүүллэр. Кинилэр бары өркөн өйдөөх, суобастаах буолан төрүүллэр, уонна бэйэ бэйэлэригэр тылга кииринигэс быһыылара доҕордоһуу тыыннаах буолуохтаах. |
| Eestikeelne tõlge | Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 20. juulil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. mai 2020. Vaadatud 20. juulil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2013. Vaadatud 13. detsembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Mall:Книга
- Языки мира: тюркские языки. М., 1996г., – 543 с. ISBN 5-655-01214-6
Välislingid
muuda |
Jakuudikeelne Vikipeedia |