Mine sisu juurde

Zama lahing

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 10. aprill 2021, kell 14:07 kasutajalt 2001:7d0:8857:5880:7df9:79d3:bd0:6f2b (arutelu)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Zama lahing
Osa Teisest Puunia sõjast
Vägede liikumine Zama lahingu eel
Toimumisaeg 19. oktoober 202 eKr
Toimumiskoht Zama, Kartaago
36° 17′ 56″ N, 9° 26′ 57″ E
Tulemus Rooma võit
Osalised
Rooma vabariik
Numiidia
Kartaago
Väejuhid või liidrid
Publius Cornelius Scipio
Massinissa
Gaius Laelius
Hannibal
Jõudude suurus
35 100:
  • 29 000 Rooma jalaväelast
  • 6 100 Itaalia ja Numiidia ratsaväelast
40 000:
  • 36 000 jalaväelast
  • 4 000 ratsaväelast
  • 80 elevanti
Kaotused
1 500 – 2 500 Rooma jalaväelast
2 500+ numiidialast
(Polybiose ja Livy järgi):
  • 20 000 langenud
  • 20 000 vangistatud

(Appianose järgi):

  • 25 000 langenud
  • 8 500 vangistatud

Zama lahing oli lahing Teises Puunia sõjas Kartaago ja Rooma vägede vahel. Lahing peeti 202 eKr, Zama linna lähedal praeguses Tuneesias. Rooma sõjaväge juhtis Publius Cornelius Scipio, keda toetas Numiidia kuningas Masinissa, Kartaago vägesid juhtis Hannibal. Lahingus said Kartaago väed hävitava kaotuse osaliseks ning peale lahingut oli Kartaago senat sunnitud rahu sõlmima.

Zama lahingu ajaks oli Teine Puunia sõda kestnud juba 16 aastat. Kuigi Hannibal oli Itaalia poolsaarel võitnud arvukalt hiilgavaid võite (näiteks Cannae lahingus), ei olnud ta suutnud Roomat vallutada. Sellel ajal kui Rooma armee suuresti vältis Itaalias Fabiani strateegia kohaselt otsustavat lahingut Hannibaliga, suutis Publius Cornelius Scipio võita mitmeid lahinguid Hispaanias, neist kõige otsustavamad Ilipa lahing 206 eKr ja Cartagena vallutamine 209 eKr. Pärast Hispaania vallutamist alustas Scipio 205 eKr invasiooni Sitsiiliast Aafrikasse. Scipio maabus Utica linna lähedal ja võitis 203 eKr Bagradesi lahingu Kartaago vägede vastu. Kuigi esialgu kavatses Kartaago senat rahu sõlmida, otsustasid nad viimasel hetkel Hannibali Itaaliast tagasi kutsuda.

Vägede koosseis ja paigutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hannibali vägi koosnes Hispaania palgasõduritest, Gallia liitlastest, kohalikest sõduritest ja Numiidia ratsaväest. Scipio vägi koosnes Rooma jalaväest ja Masinissa Numiidia ratsaväest. Hannibali armees oli 36 000 jalaväelast, 4 000 ratsaväelast ja 80 sõjaelevanti. Scipiol oli selle vastu panna 29 000 jalaväelast ja 6 100 ratsaväelast. Erinevalt eelnevatest lahingutest oli roomlastel Zama lahingus ratsaväe ülekaal, kuna Masinissa oli enne lahingut roomlaste poolele üle läinud.

Hannibal paigutas enda ratsaväe tiibadele ja jalaväe keskele kolmes reas: esimeses reas olid kõige vähem kogenud Gallia, Liguuria ja Baleaari saarte palgasõdurid, teises reas Kartaago ja Liibüa sõdurid ja kolmandas reas Hannibali Itaalia sõjakäigu veteranid. Scipio väed paigutusid samamoodi: esimeses rea moodustas hastati, teise principe (Rooma armee)'d ja kolmanda triarii.

Lahingu alguses ründas Hannibal elevantidega Rooma sõdureid, et murda nende formatsiooni. Scipio käskis ratsaväel elevantide hirmutamiseks valjult pasunaid puhuda, mis osaliselt ka õnnestus, mitmed elevandid põgenesid lahinguväljalt läbi Hannibali vasakpoolse tiiva. Seda võimalust kasutades juhtis Masinissa oma Numiidia ratsaväge rünnakule Kartaago vasakpoolse tiiva vastu, mis koosnes suures osas samuti Numiidia ratsaväest ja mis meelitas ta lahinguväljalt eemale. Vahepeal avasid roomlased enda formatsiooni sees rajad, mida mööda meelitati ülejäänud elevandid Rooma armee taha, kus nad tapeti. Scipio plaan elevandid neutraliseerida oli toiminud, selle järel taastasid tema väed enda tavalise formatsiooni. Rooma vasaku tiiva ülem Gaius Laelius ründas Kartaago parempoolset tiiba. Kartaago ratsavägi, toimides Hannibali juhtnööride kohaselt, lubas Rooma ratsaväel ennast taga ajada, et meelitada nad lahinguväljalt eemale.

Scipio marssis nüüd oma vägede keskosaga Kartaago vägede keskosa poole, mis oli otse Hannibali alluvuses. Hannibal liikus edasi esimese kahe reaga, kolmanda rea veterane hoidis ta varus. Pärast karmi võistlust sundis Rooma hastati tema esimese rea tagasi. Hannibal käskis oma teisel real takistada esimese rea sõduritel nendega liitumast. Suuremal osal neist õnnestus põgeneda ja end Hannibali käsul teise rea tiibadele sättida. Hannibal ründas nüüd oma teist reaga. Järgnes raevukas võitlus ja Rooma hastati sunniti raskete kaotustega taganema. Scipio tugevdas hastati't teise rea principe'dega.

Selle tugevdusega alustasid roomlased taas rünnakut ja alistasid Hannibali teise rea. Jällegi ei lubatud taganevatel kolmanda reaga ühineda ja see sunniti koos esimese reaga tiibadesse. Kartaago ratsavägi täitis Hannibali juhiseid hästi ja lahinguväljal polnud märkigi Rooma ratsaväest. Kui Kartaago ratsavägi oli piisavalt kaugel, pöördusid nad Rooma ratsaväe poole ja ründasid, kuid olid lõpuks sunnitud põgenema. Sel hetkel oli lahingus paus, mil mõlemad pooled paigutasid oma vägesid ümber. Sellele järgnenud kokkupõrge oli äge ja verine ning paremust ei saavutanud kumbki pool. Lahing pöördus lõpuks roomlaste kasuks, kui Rooma ratsavägi naasis lahinguväljale ja ründas Kartaago vägesid selja tagant. Kartaago jalavägi piirati ümber ja hävitati, siiski õnnestus tuhandetel kartaagolastel, sealhulgas Hannibalil tapmisest pääseda. Kokku hukkus Zama juures kuni 20 000 Hannibali sõdurit, veel 20 000 võeti vangi. Roomlasi suri umbes 2500.