AMD

See artikkel räägib ettevõttest; AMD on ka Armeenia drammi tähis

---

Advanced Micro Devices, Inc.
Tüüp	börsiettevõte (NYSE: AMD)
Asutatud	1969
Asutajad	W. Jerry Sanders III Edwin Turney ja teised kaasasutajad
Tegevuspiirkond	rahvusvaheline
Võtmeisikud	Rory Read (tegevdirektor ja president) Bruce Claflin (tegevesimees)
Valdkonnad	Pooljuhtide tööstus
Tooted	Mikroprotsessorid Emaplaadi komponendid Graafikaprotsessorid Digitelevisiooni dekodeerimise komponendid
Käive	1,46 mld $ (III kv 2013)
Tegevuskasum	95 mln $ (III kv 2013)
Puhaskasum	48 mln $ (III kv 2013)
Vara	4,3 mld $ (III kv 2013)
Omakapital	4,3 mld $ (III kv 2013)
Töötajaid	10 340 (2012)
Tunnuslause	The Future is Fusion

AMD (Advanced Micro Devices) on Ameerika ettevõte, mis toodab arvutiosi (protsessoreid, videokaarte). Ettevõte asutati 1969. aastal. Ettevõtte peakorter asub Californias Sunnyvale'is. Firmas töötab umbes 10 340 inimest.

Firma ajalugu

AMD peakontor Sunnyvale'is California osariigis

AMD kampus Kanadas, endine ATI Technologiesi peakontor

AMD asutasid 1. mail 1969 Jerry Sanders III, Ed Turney, John Carey, Sven Simonsen ja Jack Gifford. Firma alustas esialgu loogiliste kiipide tootjana ja aastal 1975 hakkas ka tootma RAM-mäluseadmeid. Samal aastal tutvustas firma maailmale pöördprojekteeritud Inteli 8080 mikroprotsessori klooni. Sel ajal tootis ka AMD mikroprotsessorielemente (Am2900, Am29116, Am293xx).

Sel ajal arvati, et maailm liigub uue protsessori tüübi RISC poole, ning AMD lõi just selle jaoks uue AMD 29 protsessori. Muuhulgas hakkas firma tootma ka graafika- ja audioriistvara ning ka EPROM-mälu. 1980. aastate keskel soosis firmat edu modemite AMD 7910 ja AMD 7911, mis hõlmas Belli ja CCITT toone kuni 1200 boodi pooldupleksis või 300/300 täisdupleks. AMD otsustas aga lõpuks teise suuna valida ning otsustas tootma hakata ainult Inteliga kokkusobivaid mikroprotsessoreid ja välkmälusid. AMD muutus Inteli põhikonkurendiks x86 protsessorite ja välkmälude turul.

AMD avalikustas 24. juulil 2006, et omandab firma ATI Technologies Inc. 5,4 miljardi dollari eest, millest 4,3 miljardit dollarit makstakse sularahas ning ülejäänud summa umbes 58 miljoni aktsiaosakuna. Tehing viidi lõpule 2006. aasta oktoobris.

2008. aasta oktoobris teatas AMD pressile, et kavatseb luua koos firmaga Advanced Technology Investment Co. ühisettevõtte GlobalFoundries Inc., mis hakkab tegelema ainult tootmisega. Tänu sellele saab AMD keskenduda vaid kiibistike väljatöötamisele.

2011. aasta augustis teatas AMD, et endine Lenovo juhataja astub firma uueks tegevjuhiks.

2011. aasta novembris avalikustas AMD, et koondatakse 1400 töötajat, ehk umbes 10 protsenti firma kogu töötajaskonnast. Koondamine viiakse lõpule 2012. aasta esimeseks kvartaliks. Koondamisega võidab firma umbes 10 miljonit dollarit 2011. aasta neljandas kvartalis ja üle 200 miljoni dollari 2012. aastal.

Protsessorituru ajalugu

Vana AMD 8080 Processor (AMD AM9080ADC / C8080A), 1977

AMD D8086

IBM PC ja x86 arhitektuur

1982. aasta veebruaris kirjutasid AMD ja Intel alla lepingule, mis lubas AMD-l ametlikult toota Inteli 8086 ja 8088 protsessoreid. IBM tahtis kasutada Inteli 8088 protsessorit enda IBM PC-s, aga IBM-i tolleaegne poliitika nõudis, et kasutatavaid protsessoreid peab tootma vähemalt kaks eri firmat.

AMD lõi hiljem ka Am286 protsessori sama lepingu alusel, aga Intel tühistas lepingu 1986. aastal ning keeldus AMD-le andmast tehnilisi detaile uue i386 osa juures. AMD vaidlustas Inteli lepingu tühistamise otsuse ning ekspertiisi abil ka võitis. Intel aga vaidlustas selle kohtuotsuse. Järgnes pikk kohtuvaidlus, mis lõppes aastal 1994, mil Lõuna-California Ülemkohus tegi otsuse AMD kasuks. Järgnesid uued vaidlused, mis keskendusid probleemile, kas AMD-l on ametlikult lubatud kasutada Inteli mikrokoodi. Ebakindluse ees oli AMD sunnitud arendama pöördprojektsiooniga uusi koodivariante Inteli enda koodist.

1991. aastal avaldas AMD oma AM386 protsessori, mis oli kloon Inteli enda i386 protsessorist. Vähem kui aastaga müüs firma miljon protsessorit. Hiljem kasutasid ka mitmed suurfirmad ka Am486 protsessorit, mis osutus väga populaarseks. AMD oli hea ja odav alternatiiv Inteli toodetele.

K5, K6, Athlon, Duron, Sempron

AMD esimene enda toodetud x86 protsessor oli K5, mis avalikustati 1996. aastal. Eesliide "K" tähendas krüptooni. Krüptoon on koomiksitemaailmas tuntud kui ainsa asjana, mis suutis Supermani ohustada, halvimal juhul ka tappa. Tol ajal oli Intel protsessorite turu "Superman" ning AMD oli ja on Inteli krüptoon. Number 5 protsessori nimetuses tähendab viiendat protsessorite generatsiooni. Intel turustas enda viienda protsessorigeneratsiooni nime all Pentium kuna USA Kaubamärgi- ja Patendiamet otsustas, et Intel ei saa patenteerida vaid numbrite kombinatsioone nimedena.

1996. aastal ostis AMD protsessorifirma NexGeni, mille tulemusel valmis ka uus protsessor. AMD lubas NexGenil kasutada AMD hooneid, rahastas ning siis jättis firma osa rahule mõneks ajaks, et nad saaksid töötada nende vana Nx686 protsessori kallal, et seda edendada ja paremaks muuta. Tulemuseks oli uus K6 protsessor, mis avalikustati 1997. aastal. Kuigi K6 põhines Socket 7 tehnoloogial, oli ka teisi variante nagu K6+3/450, mis olid kiiremad kui Inteli Pentium II.

K7 olid AMD seitsmenda põlvkonna x86 protsessor, mis avalikustati brändinimega Athlon 23. juunil 1999. Erinevalt AMD varasematest protsessoritest ei saanud seda enam kasutada samadel emaplaatidel kui Inteli protsessoreid. Duroni protsessorid olid uued limiteeritud variandid Athloni protsessorist (256 kB L2-vahemälu asemel 64 kB) mis kasutasid Socket A-d. Sempron avaldati uue odavama Athlon XP variandina, mis lõpuks asendas Duroni protsessoreid.

2001. aasta oktoobris avaldati Athlon XP ja 2003. aastal uus Athlon XP, millel oli 512 kB L2-vahemälu.

Athlon 64, Opteron, Phenom

K8-arhitektuur oli väga suur muutus K7-lt, olulisemad muutused oli 64-bitise laienduse lisamine, kiibile paigaldati mälujuht ning võeti kasutusele kõrgekvaliteediline point-to-point ühendus HyperTransport. Esialgu kasutati K8-t Opteroni serveri protsessorites, hiljem aga kasutati seda lauaarvutite protsessorites personaalarvutites ehk PC-des ning nimeks sai sellele Athlon 64.

Aprillis 2005 tõi AMD välja esimese kahetuumalise Opteroni protsessori. Esimene lauaarvutitele mõeldud kahetuumaline variant Athlon 64 X2 avalikustati kuu aega hiljem. Mais 2007 nimetati Athlon 64 X2 lihtsalt Athlon X2-ks. 2008. aasta algul hakkas AMD tootma kahetuumalisi Sempron protsessoreid, mil olid madalamad HyperTransport kiirused ning vähem L2-vahemälu, seerianimega Sempron 2000.

K10 arhitektuur on K8 järeltulija, mis avalikustati septembris 2007. Seda kasutasid üheksa neljatuumalist kolmanda generatsiooni Opteroni mudelit. Hiljem kasutasid K10 ka lauaarvutitele mõeldud Phenomi protsessorid. K10-protsessorid oli kolme liiki: kahe-, kolme- ja neljatuumalised. Realiseeriti ka uus protsessoriplatvorm koodnimega Spider, mida kasutasid uued Phenomi protsessorid ja uued R770 graafikaprotsessorid ning 790GX ja FX kiibistikud. See oli aga ehitatud 65 nm sõlmedele, ehk see ei olnud konkurentsivõimeline kuna Intel oli juba liikunud väiksematele ja energiasäästvamatele 45 nm sõlmedele.

Jaanuaris 2009 avaldas AMD uue Phenom II nimelise protsessori, mis edendas algset Phenomit sellega, et see oli ehitatud 45 nm sõlmedele. Uue protsessoriga tuli ka uus platvorm Dragon, mis kasutas uus Phenom II protsessorit, ATI R770 graafikaprotsessorit ja 790 GX ja FX kiibistikke. Uuendus parandas märgatavalt töötamisel taktkiirust ja L3-vahemälu. Phenom II oli taas konkurentsivõimeline Inteli Core 2 Quad protsessoritega. Parandati ka Phenomi mälukontroller, mis lubas nüüd kasutada DDR3-mälu. Phenom II kasutab Socket AM3, kuid on tagurpidi ühilduv ka AM2+ Socketiga.

2010. aastal avaldati Thubani-nimeline Phenon II hexa-core ehk kuuetuumaline Phenom II, mis põhineb kuuetuumalisel Opteroni protsessoril Istanbul. See kasutab ka AMD "turbo-core" tehnoloogiat, mis laseb protsessoril automaatselt muuta protsessori tööd kuuelt tuumalt kolmele kiiremale tuumale, juhuks kui on vaja võimsat jõudu.

Fusion, Bobcat, Bulldozer, Llano

Pärast ATI omandamist koostas AMD tegevusprogrammi Fusion, mis paneb kokku arvuti protsessori, graafikaprotsessori ja mõned muud algelised kiibid, koos vähemalt ühe 16-kontaktise PCI Expressi ühendusega. See on selleks, et eemaldada arvuti emaplaatidel põhjasilla vajalikkuse. Nimelt võetakse mõned arvutused, mis tavaliselt toimuvad arvuti protsessoris, ja saadetakse need graafikaprotsessorisse, mis suudab teatud arvutusi kiiremini ja tõhusamini sooritada. Sellist protsessoriskeemi nimetatakse AMD-s APU-ks (inglise keeles Accelerated Processing unit ehk kiirendatud protsessor). AMD hakkas kasutama uut disainimeetodit M-SPACE ning kaht uut protsessorituuma – Bulldozer ja Bobcat.

Bobcat on AMD x86-protsessor, mis on välja töötatud väikest voolutarvet ja soodsat hinnaklassi jahtivatele klientidele. Esialgne plaan Bobcati kohta avaldati juba 2007. aastal, tootma hakati seda 2011. aasta esimeses kvartalis.

Bulldozer avaldati oktoobris 2011; see on energiasäästlik ja võimas. Bulldozer on ehitatud 32 nm silikoonisolaatori tehnoloogiaga. Bulldozeri protsessoreid on kahe-, nelja- ja kaheksatuumalised ning kuni 8 MB L3-vahemäluga.

Llano on AMD teine APU, mis on suunatud tavakasutajatele. See kasutab arvutiprotsessorit ning graafikaprotsessorit ja emaplaadi põhjasilla funktsioone ning Socket FM1 ja DDR3-mälu. 2011. aasta ? kvartal ei olnud Llano seisukohalt edukas, kuna tootmises tekkis probleeme.

Augustis 2011 purustas AMD Bulldozer arvuti protsessori taktkiiruse maailmarekordi kiirusega 8429,4 MHz. Vana rekord oli 8308,9 MHz.

Tooted ja tehnoloogiad

Graafikatooted

Pärast ATI Technologiesi omandamist 2006. aastal hakkas AMD muutma oma tootmisliine. 2010. aastast alates on kõik ATI graafikaprotsessorid turustatud AMD brändinime all.

• Radeon – AMD 3D-kiirenditega lisagraafikakaardid, mis on suunatud tavakasutajatele. Mobility Radeon on alamkategooria, hõlmates energiasäästlikke variante Radeoni graafikakaartidest, mis on ette nähtud sülearvutitele.
• FirePro on AMD süvakasutajatele mõeldud graafikaprotsessorid, millest on kasu töötamisel CAD-i ja CAM-i tarkvarapakettidega.
• FireStream on striiminguprotsessor, mis on välja töötatud mahukamate ujukomaarvutustega tegelemiseks. Seda kasutatakse teadustööl ja finantssektoris.
• EyeFinity on süsteem, mis laseb kasutada kuni 6 kuvarit korraga, lubades panoraamvaadet.
• EyeSpeed on süsteem, mis on loodud mängude jaoks. Tänu sellele saab mänge kogeda väga reaalsena. See süsteem tegeleb enamasti füüsikaseadustega ja nende efektidega, mängude tehisintellektidega jne.

AMD Quad FX Platvorm

AMD Quad FX platvorm on mõeldud eelkõige arvutientusiastidele. Quad FX on ette nähtud kasutama kahte protsessorit, mis on omavahel ühenduses HyperTransport-süsteemiga. See sarnaneb kahe ktuumaga serveritega, aga AMD sõnul on nende süsteem palju tõhusam. AMD sõnul on see entusiastidele, kes soovivad viia multitegumtöö uuele tasemele, nimetades seda ka "megataskinguks".

Kommertsplatvorm

Esimene kommertsplatvorm pärast ATI omandamist avalikustati 2009. aastal koodnimega Fiorano. See kasutas mitut protsessorit. Loodi ka Catalunya platvorm, aga see ei ole nii tõhus põhjusel, et on ühe protsessoriga, ent siiski neliktuumaga.

AMD x86 protsessoritele virtualiseerimislaiend 64-bitisele x86 arhitektuurile pandi nimeks AMD Virutalization, teisiti nimetatuna AMD-V. Tänapäeval toetavad seda süsteemi kõik AMD protsessorid, mis kasutavad Socket AM2, Socket S1 ja Socket F-i.

AMD promob ka AMD I/O virtualiseerimistehnoloogiat, mis sisuliselt virtualiseeib sisend- ja väljundseadmeid. See süsteem kasutab ka HyperTransport-arhitektuuri.

AMD kommertsalgatuste hulka kuuluvad:

• AMD Trinity, mis pakub toetust virtualiseerimisel, turvamisel ja haldamisel
• AMD Ryzen
• Torrenza
• AMD Commercial Stable Image Platform
• AMD Validated Server programm
• AMD True Server Solutions
• AMD Thermaly Tested Barebones Platforms

Lauaarvutiplatvorm

Aastast 2007 hakkas AMD Inteli eeskujul kasutama lauaarvutite platvormide tähistamiseks selliseid koodnimesid nagu Spider ja Dragon. Erinevalt Inteli lähenemisest keskenduvad AMD platvormid spetsialiseerumisele, uuendades end ise aasta läbi. See platvorm koosneb AMD protsessoritest, kiipidest, ATI graafikakaartidest ja teistest lisadest, aga jäi ka avatuks teistele tootjatele nagu VIA, SiS ja Nvidia.

Platvormiuuenduste hulka kuulub IOMMU I/O virtualiseerimine 45 nm generatsiooni protsessoritega ja ka uus AMD 800 kiibistikuseeria.

Integreeritud süsteemid

Veebruaris 2002 omandas AMD firma Alchemy Semiconductor. Alchemy Semicundctor tootis kaasaskantavaid meediapleiereid.

Augustis 2003 omandas AMD Geode'i äri, mille nimi oli algul Cyrix MediaGX, et edasisi x86 arhitektuuriga siseseid protsessoreid muutma hakata. 2004. aasta teises kvartalis avalikustati uus väikese voolutarbega Geode NX protsessor, mis põhines K7 Thoroughbredi arhitektuuril. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt, näiteks kasiinodes mündimänguautomaatides ka automaatkioskites.

Järgmise paari aasta jooksul hakkas AMD üha enam turule tooma tooteid, millel olid sisesed 64-bitised protsessorid. Esialgu hakkas levima Opteroni protsessor. See sai populaarseks, kuna andmesidekiirus oli väga tõhus ja kiire läbi HyperTransporti ja DCA. 2006. aastal lisandus integreeritud protsessorite valikusse ka AMD Athlon, Turion ja Mobile AMD Sempron. Need protsessorid kasutavad Opteroniga sama süsteemi, aga vajavad vähem voolu, seega neid sai kasutada paljudes valdkondades. 2007. ja 2008. aasta jooksul lisas AMD integreeritud protsessorite hulka mitu ühe- ja kahetuumaliste protsessorite mudelit.

Aprillis 2007 avalikustas AMD M690T integreeritud graafikakiibistiku. See andis AMD-le võimaluse luua ühes tükis müüdavaid tooteid, mis nõuavad kiiret protsessorit ja 3D-graafilist kasutajaliidest, nagu POS-süsteemid, digitaalallkirjastamise rakendused ning muud sarnased kioskiprogrammid.

Välkmälutehnoloogia

Üldiselt on AMD maailmas tuntud protsessorite tootjana, aga AMD oli ka üks globaalselt edukamaid välkmälu tootjaid. AMD astus 50-50 partnerlusse Fujitsuga 1993. aastal ning selle liidu nimeks sai FASL, millest 2003. aastal tekkis uus firma – FASL LLC.

AMD pole enam otseselt tegev välkmäluturul, kuna firma nõustus ametliku kokkuleppega mitte tegelda enam üksik- või mitmekiibiliste süsteemide tootmisega, mis koosnevad ainult välkmälust.

Mobiilsed platvormid

2003. aastal hakkas AMD välja töötama platvormi, mis oli suunatud eelkõige mobiilsetele toodetele. Platvorm kasutas üldiselt Mobile Athlon 64 ja Mobile Sempron protsessoreid.

Puma platvormiga ja Turion Ultra protsessorid avalikustati 2008. aasta juunis. Erinevalt Phenomi protsessoritest põhines Turion Ultra tehnoloogial 64 X2.

Septembris 2009 avalikustati Tigrise platvorm – esimene AMD mobiilne platvorm, mis kasutas uut K10-arhitektuuri. Märtsis 2010 avalikustati ka Danube platvorm, mis toetas neliktuumaga protsessoreid ja DDR3-mälu.

Juunis 2011 avalikustati platvorm Sabine, mis võimaldas kasutada kuni nelja K10.5-platvormil põhinevat Star-tuuma.　

Vaata ka

• AMD APU

Välislingid

• Koduleht