Mine sisu juurde

Elustamine

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib humaanmeditsiini ravivõttest; veterinaarmedistiini mõiste kohta vaata artiklit Elustamine (veterinaaria).
Täiskasvanu südamemassaaž
Elustamine kunstliku hingamise ja südamemassaažiga (video)

Elustamine ehk resustsitatsioon (ladina resuscitatio) on tegevuste ja võtete kompleks, mille eesmärk on surnud inimese elu taastamine. Elustamisvõtted jaotatakse tinglikult esmaabi võteteks ning põhilisteks ja spetsiaalseteks elustamisvõteteks. Elustamine on võimalik kliinilise surma korral, enne bioloogilise surma (ajusurma) saabumist. Elustamise esmased võtted (esmaabi) on kunstlik hingamine ja südamemassaaž.[1]

Elustamise kui mõiste tähendus

[muuda | muuda lähteteksti]
Raseda südamemassaaž. Video.
Imiku elustamine

Eesti meditsiinikultuuris mõistetakse elustamise all ravitegevusi kitsalt sellel perioodil kui inimene on surnud. Ingliskeelses meditsiinikirjanduses kasutatakse elustamise (inglise resuscitation) mõistet märgatavalt laiemalt. Tegemist on pigem üldmõistega, mis hõlmab raskes ja üliraskes seisundis oleva patsiendi ravivõtteid.

Elustamisvõtete jaotamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Käte asend südamemassaažil

Elustamisvõtted jaotatakse põhiosas kolmeks, millest iga järgmine aste sisaldab eelmisest keerukamaid ravivõtteid. Elustamine esmaabi korras on lihtsaim aste ning seda õpetatakse ilma erialase ettevalmistuseta inimestele. Teise astme võtete hulka loetakse põhilised elustamisvõtted. Põhiliste elustamisvõtete rakendamiseks peab omama meditsiinilist haridust. Spetsiaalsed ravivõtted moodustavad kolmanda astme ning on olemuselt kõige keerukamad. Neid kasutavad arstid ja spetsiaalse ettevalmistusega õed.

Spetsiaalsete elustamisvõtete alamliikideks on traumahaigete elustamine, laste elustamine, rasedate elustamine ja uppunute elustamine.

Elustamise ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaegne südamemassaaži tehnika arendati välja 1950-aastatel.[2] Aastatel 2006-2007 muutusid rahvusvahelised elustamise juhised, uute soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaažiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha.[3]

Tegutsemine kriisiolukorras

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui oled leidnud hädas inimese (trauma, uppumine vms põhjus):

  • Väldi paanikat ja hinda olukorda
  • Kontrolli teadvust (kas reageerib?)
  • Kontrolli hingamist (kas hingab? kuidas hingab? vähemalt 5 sekundi jooksul aga mitte rohkem kui 15 sekundi jooksul)
  • Kontrolli pulssi (kaela pealt kõrisõlmest 2 cm paremalt või vasakult vähemalt 10 sekundi jooksul)
  • Teavita päästekeskust telefonil 112

Kui pulssi pole ja kannatanu ei hinga või esineb vaid üksikuid hingetõmbeid, siis tuleb alustada elustamist.

Elustamistsükkel

[muuda | muuda lähteteksti]
Elustamine

Elustamistsükkel on 30 korda südamemassaaži ja 2 korda kunstliku hingamise kopsudesse sissepuhumist.

Elustada tuleb seni, kuni saabub professionaalne abi ja elustamise üle võtab või kui kannatanu ise hingama hakkab ja vereringe taastub. Jälgi järgnevat juhendit.

Kunstlik hingamine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Aseta kannatanu kõval pinnasel selili.
  • Kalluta pea kergelt kuklasse.
  • Eemalda suust nähtavad võõrkehad (nt lahtised hambaproteesid).
  • Aseta üks käsi kannatanu lõuale ja teine laubale.
  • Lükka pea kergelt kuklasse.
  • Sule laubal oleva käega ninasõõrmed.
  • Pane oma suu tihedalt ümber kannatanu suu.
  • Puhu oma hingeõhk tema suhu.
  • Tõsta enda pea üles ja lase kannatanul ise välja hingata.
  • Korda sissepuhumist.
  • Puhuda ei tohi liiga palju, liiga vähe, liiga kiiresti ega liiga tugevasti.

Kunstliku hingamise eriärasused kaelatrauma kahtluse korral:

  • Kalluta pead võimalikult vähe kuklasse.
  • Hingamisteed peavad sellegipoolest jääma avatuks.
  • Sule oma põsega kannatanu nina.
  • Pane oma suu tihedalt ümber kannatanu suu.
  • Puhu kuni 2 sekundi jooksul ja jälgi rindkere liikumist.

Kaudne südamemassaaž

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ole põlvili kannatanu kohal
  • Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale
  • Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged (õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 4–5 sentimeetrit)
  • Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Soovitatav on massaažil lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi.
  • Kontrolli kaelapulssi iga 1–2 minuti järel

Kahekesi elustamine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ventileerija – vabastab hingamisteed, kontrollib hingamist ja pulssi, teeb kunstlikku hingamist.
  • Masseerija – vabastab rindkere rõivastest, leiab massaažikoha, teeb südamemassaaži.
  • Elustamine toimub rütmis 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist kopsudesse.

NB! Kahekesi elustamine on tunduvalt efektiivsem kui üksinda elustamine.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "elustamine - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 13. novembril 2024.
  2. ↑ ERR (13. november 2024). "Elustamiskatse võib päästa elu isegi minuteid pärast südame seiskumist". ERR. Vaadatud 13. novembril 2024.
  3. ↑ "Elustamine ja südamemassaaž". www.tlu.ee. Vaadatud 13. novembril 2024.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kardiopulmonaalne elustamine (CPR)
  • Lance B. Becker, MD, Chair; Robert A. Berg, MD; Paul E. Pepe, MD, MPH; Ahamed H. Idris, MD; Thomas P. Aufderheide, MD; Thomas A. Barnes; EdD, RRT; Samuel J. Stratton, MD; Nisha C. Chandra, MD, A Reappraisal of Mouth-to-Mouth Ventilation During Bystander-Initiated Cardiopulmonary Resuscitation, A Statement for Healthcare Professionals From the Ventilation Working Group of the Basic Life Support and Pediatric Life Support Subcommittees, American Heart Association, 1997; 96: 2102-2112, doi: 10.1161/01.CIR.96.6.2102
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elustamine&oldid=6760268"