Korea
|
See artikkel räägib maast; Koszarawa küla osa kohta Poolas vaata artiklit Korea (Koszarawa); tantstõve kohta vaata artiklit Korea (haigus) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Korea on maa Kaug-Idas Korea poolsaarel Hiina ja Jaapani vahel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Korea ajalugu
Korea rahva esmakordse ühendamisega 7. sajandil tõusis domineerivaks riigivõimuks Korea poolsaare lõuna-ida Silla kuningriik pealinnaga Kjöngju. Silla dünastiat peetakse kultuuriliselt kuldseks ajajärguks Korea ajaloos. Järgnevast Korjö dünastiast, mis algas 10. sajandist pärineb Korea riigi praegune nimi, Korea.
Sõdaderohke Korjö dünastia lõppes koos mongolite sada aastat kestnud okupatsiooniga.
Korealaste edukas väejuht Ji Sõng-gje lasi end 1392. aastal kroonida maa valitsejaks, andes Koreale legendaarse rahvasuus iidsest ajast kasutusel olnud hiina päritoluga nime Chosön, mis tähendab Hommikurahu Maa. Ji valitsemise ajal viidi riigihaldus Kaesöngist Seouli, mis kandis siis Hanjang 'i nime. Ji dünastia kestis üle viiesaja aasta, kuni jaapanlaste okupatsioonini, olles viimane ja kõige kauem võimul olnud dünastia Korea ajaloos. Jaapanlaste okupatsiooniga 1910. aastal muudeti pealinna nimi Kjöngsöng’iks ja alles okupatsiooni lõpul 1945 sai linn ametlikult oma praeguse rahvaliku nime – Seoul.
Ühise Korea lõhenemine
[muuda | muuda lähteteksti]Ühise Korea lõhenemine Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse Teise maailmasõja lõpus, kui 1910. aastast Jaapani poolt okupeeritud olnud Korea vabastasid 1945. aastal põhjaosas Nõukogude Liidu ja lõunaosas Ameerika Ühendriikide väed. Endine terviklik riik jagati mööda 38. paralleeli.
15. augustil 1948 loodi Korea Vabariik ja Põhja-Koreas 9. septembril 1948 Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga.
Konflikt algas 25. juunil 1950, 1951. aasta juuliks stabiliseerus rinne umbes 38. paralleeli juures, ehk sealsamas, kus sõjategevus algas ning valitsevaks sai positsioonide hoidmise taktika. 27. juulil 1953 sõlmiti osapoolte vahel vaherahu, mis aga tähendab, et Korea poolsaarel valitseb formaalselt siiani sõjaolukord, sest Korea sõda lõppes vaherahu allkirjastamisega, aga mitte rahulepinguga.
Sõlmitud kokkuleppe kohaselt eraldab riike sõjaline demarkatsioonijoon, millest mõlemale poole jääb nelja kilomeetri laiune demilitariseeritud ala.
Koreade lähenemisprotsess
[muuda | muuda lähteteksti]1972. aasta juulis allkirjastati Põhja-Korea ja Lõuna-Korea ühisavaldus, milles fikseeriti ühinemise üldpõhimõtted: iseseisvalt, rahumeelselt, suure rahvusliku konsolideerumise põhimõttel.
1991. aastal sõlmisid Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Korea Vabariik kokkuleppe leppimise, teineteisele mitte kallale tungimise ja koostöö kohta.
1992. aastal võeti vastu ühisdeklaratsioon Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmisest.
2000. aastal toimus esimene Koreade tippkohtumine, kus mõlema riigi juhid (Kim Jong Il ja Kim Dae-Jung) allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, milles rõhutakse püüdlusele ühineda korea enda rahvuse jõududega.
2007. aastal toimus P'yŏngyangis teine tippkohtumine, kus allkirjastati mõlema riigi juhtide, Kim Jong Il ja Lee Myung-baki poolt deklaratsioon kahepoolsete suhete edendamise kohta.
Intsidendid
[muuda | muuda lähteteksti]Koreade piiril on pidevalt intsidente:
- 2010. aasta oktoobri lõpus tulistasid Põhja- ja Lõuna-Korea sõdurid teineteist demilitariseeritud tsoonis automaatrelvadest;
- 2010. aasta 26. märtsil uppus plahvatuse tagajärjel Kollases meres Põhja-Korea piiri lähistel Lõuna-Korea sõjalaev Cheonan. Laeva pardal oli 104 meremeest, kellest 46 hukkus. Plahvatuse põhjust ei ole siiani välja selgitatud. Lõuna-Korea süüdistas laeva uputamises Põhja-Koread, kuid see eitab oma osalust juhtunus.
- 2010. aasta 23. novembril tulistas Põhja-Korea umbes 200 suurtükimürsku üle läänepoolse merepiiri Yeongpyeongi saare pihta, millele Lõuna-Korea vastas omapoolse tulega. Surma sai kaks Lõuna-Korea mereväelast, vigastada veel 15 mereväelast.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]