Mine sisu juurde

Orienteerumine

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib spordialast; ajakirja kohta vaata artiklit Orienteeruja (ajakiri)
Orienteeruja kontrollpunktis

Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.[1]

Orienteerumisalad ja võistluste liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon tunnustab nelja orienteerumisala:[2]

Orienteerumisvõistlusi liigitatakse:[3]

  • võistluse toimumise aja järgi:
    • päevased – toimuvad päevavalguses
    • öised – toimuvad pimedal ajal
  • võistluse iseloomu järgi:
    • individuaalvõistlused – kõik võistlejad võistlevad iseseisvalt, koostöö ja jälitamine rajal on keelatud
    • teatevõistlused – kaks või enam teatevõistkonna liiget läbivad järjestikuseid individuaaletappe
    • võistkonnavõistlused – kaks või enam võistkonna liiget teevad rajal koostööd
  • stardikorralduse järgi:
    • eraldistardiga võistlused – võistlejad stardivad rajale ühekaupa, kindlaksmääratud stardiintervalli vahega
    • ühisstardiga võistlused – võistlejad stardivad rajale kõik koos
    • viitstardiga võistlused – võistlejad stardivad rajale eelmis(t)e võistluspäeva(de) tulemuste alusel, stardiintervall vastab seniste tulemuste järgi kogunenud ajalisele kaotusele
  • tulemuste selgitamise järgi:
    • ühe stardikorraga võistlused – paremusjärjestus määratakse ühe võistluse tulemuste järgi
    • mitme stardikorraga võistlused – paremusjärjestus selgitatakse kahe või enama (sageli eri päevadel toimuva) võistluse tulemuste summa järgi
    • eeljooksudega võistlused – eeljooksude parimad kvalifitseeruvad finaali, paremusjärjestus määratakse finaalvõistluse tulemuste järgi

Lisaks liigitatakse võistlusi distantsi pikkuse järgi:

  • sprint
  • lühirada
  • tavarada
  • pikk rada

Suundorienteerumises peab võistleja raja (see tähendab etteantud kontrollpunktid kindlas järjekorras) läbima võimalikult kiiresti, paremusjärjestus selgitatakse raja läbimisele kulunud aja järgi. Valikorienteerumises on kindlaksmääratud kontrollaeg, võistleja peab kontrollaja jooksul läbima võimalikult palju kontrollpunkte ja jõudma enne kontrollaja lõppu finišisse. Pika kontrollajaga (3–24 tundi) võistkondlikku valikorienteerumist nimetatakse rogainiks.

Individuaalvõistlused toimuvad enamasti eraldistardiga, stardiintervall reeglina 1–3 minutit. Ühisstardiga individuaal- ja teatevõistlustel kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida võistlejate koostööd ja jälitamist.

Orienteerumise alusväärtused

[muuda | muuda lähteteksti]

IOF käsitleb orienteerumist kui vaimset ja füüsilist väljakutset pakkuvat, tervislikku ja aktiivset elustiili toetavat, looduskeskkonda respekteerivat, kaasavat spordiala, mis sobib nii meestele kui ka naistele, eri vanuses ja erineva sotsiaalse taustaga inimestele.[4] Täpsusorienteerumine sobib ka puuetega inimestele.

Orienteerumine on nii võistlussport kui ka liikumisharrastus ja rahvasport. Võistlusspordina nõuab orienteerumine head kiirust ja vastupidavust, kombinatsioonis hea kaardilugemise ja teevalikuoskusega. Rahvaspordivõistlusel valivad osavõtjad endale sobiva kiiruse, nautides looduses liikumist koos samaaegse mõttetööga.

Orienteerumismaastik

[muuda | muuda lähteteksti]
Orienteerujad maastikul

Orienteerumisvõistlused toimuvad enamasti loodusmaastikel, kuid mõned orienteerumisalad ja distantsid võivad toimuda ka linnamaastikel. Erinevates geograafilistes piirkondades on väga erinevaid orienteerumismaastikke, mis erinevad pinnamoe (reljeefi), pinnase, taimestiku ja selle läbitavuse, teede ja radade võrgu ja muude tunnuste poolest. See muudab võistluse iseloomu ja orienteerumisülesande iga kord erinevaks. Orienteeruja peab oskama kohaneda erinevate maastikega, kasutades antud maastikutüübile sobivaid orienteerumistehnilisi võtteid.[5][6]

Maastiku reljeef võib olla künklik, mägine, kaljune, ent võistlusi toimub ka tasandikel. Pinnas võib olla nii samblane kuiv metsaalus kui liivane pinnas, heinamaa, soo või raba. Metsa läbitavus võib suuresti varieeruda. Maastik võib olla näiteks hea nähtavuse ja läbitavusega palumännik, aga ka halvasti läbitav noorendik, tihnik või raiesmik. Sageli läbib võistlusrada väga erinevaid maastikuosi ning maastiku pidev muutumine nõuab orienteerujalt nii jooksukiiruse, sammupikkuse kui ka orienteerumistehniliste võtete kohandamist vastavalt oludele.[7]

Orienteerumisjooksu sprindidistantsid toimuvad sageli linnamaastikel või parkides. Rattaorienteerumise ja täpsusorienteerumise võistlused eeldavad teede ja radade võrku. Suusaorienteerumise võistlustel kasutatakse suusaradu, kuid sageli rajatakse spetsiaalne suusaradade võrk konkreetseks võistluseks.

Eestis on levinumateks orienteerumismaastikeks mõhnastikud, luitemaastikud, Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja Põhja-Eesti pangamaastikud.

Enne tiitlivõistlusi kuulutatakse võistlusmaastik keelualaks, mis tähendab, et võistlejatel ei ole lubatud minna nendele maastikele harjutama.[8]

Orienteerumiskaart

[muuda | muuda lähteteksti]
Väljavõte orienteerumiskaardist
Väljavõte sprindiorienteerumiskaardist

Orienteerumiskaart on topograafiline erikaart, millel näidatakse kõik objektid, mis võistlejale maastikul liikudes on ilmsed ja mis mõjutavad tema teevalikuid, näiteks pinnavormid, pinnasetüüp, taimestiku läbitavus, veekogud, asustatud alad ja üksikhooned, teed ja rajad, silmatorkavad üksikobjektid.[9] Pinnavorme ehk reljeefi kujutatakse orienteerumiskaardil samakõrgusjoonte abil. Samakõrgusjooned orienteerumiskaardil kujutavad endast sisuliselt kolmemõõtmelise reljeefi projektsiooni tasapinnale.

IOF on kehtestanud rahvusvahelised kaardistandardid, millega on sätestatud kasutatavate kaartide mõõtkava, samakõrgusjoonte vahe, kaardil kajastatavad objektid ja neile vastavad tingmärgid. Erinevate orienteerumisalade kaardistandardid on mõnevõrra erinevad.

Orienteerumisjooksu kaardid on mõõtkavas 1:10 000 või 1:15 000, sprindidistantsil 1:5000 või 1:4000. Mõõtkava näitab millises vastavuses on kaardil kujutatud objektide vahemaad võrreldes samade objektide vahelise vahemaaga maastikul. Näiteks mõõtkava 1:10 000 puhul vastab ühele sentimeetrile kaardil 100 meetrit maastikul. Reljeefi samakõrgusjoonte vahe on orienteerumisjooksu kaartidel 2,5 või 5 meetrit, sprindikaartidel 2 või 2,5 meetrit. Kaardil näidatakse ka magnetilised põhjajooned.

Kontrollpunktide asukoha täpsustamiseks trükitakse kaardile ka vastavate tingmärkidega legend, mis täpsustab kontrollpunkti objekti ja tähise paiknemist objektil.[6]

Orienteeruja üks olulisi oskusi on kaardilugemise oskus, see tähendab oskust tõlgendada kaardil esitatud informatsiooni.

Kompass

[muuda | muuda lähteteksti]
Pöidlakompass (vasakul) ja plaadikompass (paremal)

Orienteeruja teine oluline abivahend on kompass, mis näitab magnetilist põhjasuunda. Enamasti kasutavad võistlejad plaadikompasse või pöidlakompasse. Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks ja asimuudi järgi kontrollpunkti suunas liikumisel.[5]

Rada

[muuda | muuda lähteteksti]
Näide stardi, kontrollpunktide ja finiši kujutamisest suundorienteerumises
Kontrollpunktide legendi näidis

Orienteerumisrada on sisuliselt maastikul tähistatud kontrollpunktide kogum, mida võistleja peab läbima – suundorienteerumises kindlas etteantud järjekorras, valikorienteerumises vabalt valitud järjekorras. Kontrollpunktide asukohad näidatakse kaardil violetse ringiga. Stardi asukoht märgitakse kaardil violetse kolmnurgaga, finiši asukoht kahekordse ringiga. Suundorienteerumise kaartidel on kontrollpunktide ringid joontega ühendatud. Valikorienteerumise kaartidele kantakse kontrollpunktide asukohad, kuid punkte omavahel joonega ei ühendata.

Ajavõtu- ja märkesüsteem

[muuda | muuda lähteteksti]

Raja läbimise ajavõtuks ja kontrollpunktide läbimise tõendamiseks kasutatakse elektroonilist märkesüsteemi. Eestis, Lätis, Saksamaal ja veel mitmes Euroopa riigis kasutatakse SPORTidenti märkesüsteemi, Soomes ja Norras kasutatakse EMIT-i märkesüsteemi.[10][11]

Võistlusklassid

[muuda | muuda lähteteksti]

Võistlejad jagunevad soo ja vanuse järgi vanuseklassidesse. Tiitlivõistluste medalitele võisteldakse nn põhiklassides, mille rahvusvahelisteks tähisteks on M21 ja W21, Eestis M21 ja N21 (vastavalt 21-aastased ja vanemad mehed ja naised). Maailma, Euroopa ja Eesti meistrivõistluste medalitele võisteldakse ka noorte, juunioride ja veteranide vanuseklassides.

Päevakud ja võistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Orienteerumisvõistlusi nii Eestis kui mujal maailmas korraldavad tavaliselt orienteerumisklubid.

Eestis on populaarsed orienteerumispäevakud, mis on sobivad orienteerumisharrastajatele (sealhulgas algajatele) ja mida orienteerumissportlased kasutavad treeningutena. Eri vanuseklassidele on eri pikkuse ja raskusastmega rajad. Orienteerumispäevakul osalemiseks ei ole vaja eelnevalt registreerida. Erinevates Eesti piirkondades korraldatakse orienteerumispäevakuid kevadest sügiseni eri nädalapäevadel tööpäevaõhtutel: Tallinnas, Tartumaal ja Pärnumaal neljapäeviti, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal kolmapäeviti, Põlvamaal teisipäeviti.[12]

Esimene orienteerumispäevak, täpsemalt orienteerumisneljapäevak, toimus 11. juunil 1964 Kloostrimetsas. Päevakute idee autor oli Rain Lahtmets ja esimese neljapäevaku korraldaja oli Toomas Kerem.

Eesti meistrivõistlusi korraldatakse orienteerumisjooksus, suusaorienteerumises ja rattaorienteerumises. Euroopa ja maailmameistrivõistlusi korraldatakse kõigil neljal orienteerumisalal.

Lisaks korraldatakse mitmeid pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi. Eestis on nendeks öine teatevõistlus Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), Suvejooks, Suunto Games, Ilves-3 ja Koprakarikas. Aastatel 1979–2011 korraldas OK Ilves mitmepäevast teatejooksu Ilvesteade, kus kõrgaastatel 1986–1989 osales üle 3000 võistleja. Soomes on populaarseim võistlus rahvusvaheline teatevõistlus 7-liikmelistele võistkondadele Jukola, kus viimastel aastatel (alates 2010) on osalenud üle 1500 võistkonna ehk üle 10 000 võistleja.[13] Rootsis korraldatakse 5-päevast rahvavõistlust O-Ringen, kus osavõtjate koguarv on ulatunud üle 20 000.[14]

Alates 2017. aastast kuuluvad üle Eesti toimuvad orienteerumispäevakud ühise katuse alla, moodustades RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja. 2017. aastal kuulus sellesse 18 sarja, 2018. aastal 20 sarja[15].

Orienteerumise ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmas

[muuda | muuda lähteteksti]

Orienteerumine on alguse saanud peamiselt Norra ja Rootsi sõjaväes kasutatud navigeerimistestist. Esimeseks orienteerumisvõistluseks peetakse 31. oktoobril 1897 Norras toimunud 10,5 km pikkuse rajaga võistlust.[5]

1961. aastal moodustati Kopenhaagenis toimunud kongressil Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF). IOFi asutajaliikmeteks olid Bulgaaria, Norra, Rootsi, Saksa DV, Saksa FV, Soome, Šveits, Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari.[16]

1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused orienteerumisjooksus. Esimesed maailmameistrivõistlused orienteerumisjooksus toimusid 1966. aastal Soomes Fiskarsis. Suusaorienteerumise MM toimus esmakordselt Soomes Hyvinkääl 1975. aastal. Esimene rattaorienteerumise MM toimus 2002. aastal Prantsusmaal Fontainebleaus. Täpsusorienteerumise MM korraldati esimest korda 2004. aastal Rootsis Västeråsis.[17]

Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis loetakse esimeseks orienteerumisvõistluseks 19. juunil 1926 Pirital Kloostrimetsas esimese üleriigilise Kaitseliidu päeva spordivõistluste raames toimunud 4,9 km pikkuse raja ja 5 kontrollpunktiga orienteerumisjooks. (Esialgu kasutati kirjapilti orienteerimisjooks). Võistluse võitis ajaga 29.18,8 Tartu Ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, kes oli tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus).[18]

Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumisjooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel. Esimesteks Eesti meistriteks orienteerumises tulid Riola Koppel ja Ülle Rooba. Suusaorienteerumises toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused 14. veebruaril 1960 Elvas.[19]

8. juunil 1959 asutati Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem. 1960. aastal reorganiseeriti matkajaid ja orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks, 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu. 16. oktoobril 1962 moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF), mille esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas. 6. detsembril 1987 reorganiseeriti EOF Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL), vastava otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988.

3. oktoobril 1978 asutati Tartus Eesti esimene orienteerumisklubi, OK Ilves, selle algataja oli Arvo Kivikas. Järgnenud aastatel asutati Eesti eri piirkondades uusi orienteerumisklubisid, sealhulgas OK Orion (1979 Tallinnas), OK Kape (1981 Tartus), TA Orienteerumisklubi (1982 Tallinnas).

Eesti NSV orienteerumisföderatsiooni ja Eesti Orienteerumisliidu presidendid:

Eesti Orienteerumisliit võeti Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni liikmeks IOF peaassambleel 10. juulil 1992 Šveitsis. Sellele oli eelnenud telefonihääletus Eesti Orienteerumisliidu tunnustamiseks, mis toimus vahetult pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991.

Aastatel 1994–2017 andis Eesti Orienteerumisliit välja ajakirja Orienteeruja.

2015. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 33 orienteerumisklubi, kes on Eesti Orienteerumisliidu liikmed.[20]

Eesti meistrivõistluste medaleid on mitmelt orienteerumisalalt kokku võitnud kõige rohkem Maret Vaher: aastatel 1986–2015 on ta võitnud kokku 129 medalit, neist 73 kulda, 36 hõbedat ja 20 pronksi.[21] Meestest on Sixten Sild võitnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 1985–2003 kokku 51 medalit, sealhulgas 35 kulda, 5 hõbedat ja 11 pronksi.[22]

Eesti orienteerujate medalivõidud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmameistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Juunioride maailmameistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa meistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2006 Olle Kärner – pronks orienteerumisjooksu tavarajal, Otepää, Eesti
  • 2008 Tõnis Erm – hõbe rattaorienteerumise sprindis, Nida, Leedu
  • 2008 Tõnis Erm – hõbe rattaorienteerumise lühirajal, Nida, Leedu
  • 2009 Lauri Malsroos, Margus Hallik, Tõnis Erm – hõbe rattaorienteerumise teates, Taani
  • 2015 Lauri Malsroos – kuld rattaorienteerumise sprindis, Penha Garcia, Portugal
  • 2017 Lauri Malsroos – hõbe rattaorienteerumise sprindis ja lühirajal, Orléans, Prantsusmaa
  • 2019 Lauri Malsroos – kuld rattaorienteerumise sprindis, Wrocław, Poola
  • 2020 Daisy Kudre – pronks suusaorienteerumise lühirajal, Hantõ-Mansiisk, Venemaa
  • 2020 Daisy Kudre, Mattis Jaama – pronks suusaorienteerumise sprinditeates, Hantõ-Mansiisk, Venemaa
  • 2023 Daisy Kudre-Schnyder – kuld suusaorienteerumise sprindis, Madona, Läti
  • 2023 Daisy Kudre-Schnyder – kuld suusaorienteerumise lühirajal, Madona, Läti
  • 2023 Lauri Malsroos – pronks rattaorienteerumise sprindis, Loulé, Portugal

Noorte Euroopa meistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma karikasarja etapid

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma karikasarja osavõistlustel on esikolmikusse tulnud:

  • Inno Ling – 1992, orienteerumisjooksu MK etapp, 3. koht
  • Külli Kaljus – 1994, orienteerumisjooksu MK etapp, 2. koht; 1996 orienteerumisjooksu MK etapp, 3. koht; 1998, orienteerumisjooksu MK etapp, 3. koht
  • Sixten Sild – 1996, orienteerumisjooksu MK etapp, 1. koht; 1998, orienteerumisjooksu MK etapp, 1. koht
  • Mall Alev – 1997, suusaorienteerumise MK etapp, 2. koht ja 3. koht
  • Rene Ottesson, Alar Viitmaa, Armo Hiie – 1998, orienteerumisjooksu MK etapp, teade 2. koht
  • Tõnis Erm – 2011, rattaorienteerumise MK etapp, pikk rada 3. koht
  • Tõnis Erm – 2012, rattaorienteerumise MK 11. etapp sprint 1. koht
  • Timo Sild – 2014, orienteerumisjooksu MK 2. etapp lühirada 3. koht
  • Lauri Malsroos – 2014, rattaorienteerumise MK 1. etapp sprint 3. koht, MK 2. etapp sprint 1. koht
  • Daisy Kudre – 2014, suusaorienteerumise MK 1. etapp, tavarada 3. koht

Rahvusvahelised võistlused Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmel korral on Eestis korraldatud Maailma Karika osavõistlusi: suusaorienteerumises 1995., 1999. ja 2003. aastal Haanjas, orienteerumisjooksus 1998. ja 2006. aastal Otepääl, rattaorienteerumises 2012. aastal Värskas ja Räpinas.

2003. aastal korraldas OK Võru Haanjas suusaorienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused.

2003. aastal toimusid Põlvas juunioride maailmameistrivõistlused orienteerumisjooksus, peakorraldaja OK Põlva Kobras.[23]

2006. aastal korraldati orienteerumisjooksu Euroopa meistrivõistlused, peakorraldaja OK Ilves. Sprindivõistlus toimus Tartus, lühirada Haanjas ning tavarada ja teade Otepääl.[24]

2013. aastal korraldati rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused (koos juunioride MMiga) peakorraldaja Rakvere OK. Sprindivõistlus toimus Tapal, lühirada Mõedakal, tavarada Valgehobusemäel ja teatevõistlus Rakveres.[25]

2014. aastal korraldati Pannjärvel suusaorienteerumise juunioride ja veteranide maailmameistrivõistlused ning Euroopa noorte meistrivõistlused, peakorraldaja OK Põlva Kobras.[26]

2016. aasta augustis toimusid Eestis veteranide maailmameistrivõistlused orienteerumisjooksus. Sprindivõistlused toimusid Kadriorus ja Tallinna vanalinnas, tavaraja võistlused Kõrvemaal.[27]

2017. aasta juulis toimusid Eestis orienteerumise maailmameistrivõistlused, keskusega Tartus.[28]

2018. aasta veebruaris toimusid Eestis üliõpilaste suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused, võistluskeskusega Tartus.

2021. aasta veebruaris toimusid Eestis Käärikul suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused koos juunioride maailmameistrivõistlustega ja Euroopa noorte meistrivõistlustega. Peakorraldaja oli Värska OK Peko.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Eesti Orienteerumisliit. EOL võistlusreeglid". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  2. ↑ "International Orienteering Federation. About Orienteering". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  3. ↑ "Competition rules for IOF foot orienteering events" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  4. ↑ The IOF
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Arne Kivistik, Tõnu Raid. Orienteeruja käsiraamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1986
  6. ↑ 6,0 6,1 Tarmo Klaar. Orienteerumisest iseõppijatele. 2010
  7. ↑ Göran Andersson et al. Treening: kasulikke nõuandeid orienteerujatele ja nende treeneritele. Orienteerumistreener III-IV tase. Tallinn: Eesti Orienteerumisliit, 2011
  8. ↑ Eesti Orienteerumisliit. Keelualad
  9. ↑ International Specification for Orienteering Maps. International Orientering Federation, 2000[alaline kõdulink]
  10. ↑ "SportIdent". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  11. ↑ "EMIT. Produkter: Orienteering". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  12. ↑ "Eesti Orienteerumisliit. Eestimaa orienteerumispäevakud". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  13. ↑ Jukolan ratatilastot
  14. ↑ "O-Ringen. Statistik". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  15. ↑ "RMK Eestimaa orienteerumispäevakud".
  16. ↑ "IOF 50 years". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  17. ↑ "IOF Calendar and Results". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  18. ↑ Vello Viirsalu. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
  19. ↑ "Eesti Orienteerumisliit. Eesti orienteerumisspordi lühiajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  20. ↑ Eesti Orienteerumisliit. Orienteerumisklubid
  21. ↑ "ESBL sporditulemused. Maret Vaher". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  22. ↑ "ESBL sporditulemused. Sixten Sild". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  23. ↑ "JWOC2003. Results". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  24. ↑ 6th European Orienteering Championships and IOF World Cup 2006
  25. ↑ "World MTBO Championships, Junior World MTBO Championships, 26–31 August 2013 Rakvere, Estonia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  26. ↑ "Juunioride ja veteranide maailmameistrivõistlused, Euroopa noorte meistrivõistlused suusaorienteerumises, 18–23. veebruar 2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  27. ↑ "World Masters Orienteering Championships 2016, 5–14 August 2016, Tallinn, Estonia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2015.
  28. ↑ Nokian Tyres World Orienteering Championships, 1–7 July 2017, Estonia

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Orienteerumine&oldid=6719615"