Mine sisu juurde

Tatari tänav

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart

Tatari tänav asub Tallinna kesklinnas, Tatari ja Veerenni asumis.

Asukoht ja ümbrus

[muuda | muuda lähteteksti]
Liivalaia ja Tatari tänava ristmik, vaade Liivalaia tänavalt põhja poole Tatari tänava suudmele

Tänav algab Vabaduse väljakult Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristmikult. Ristub Sakala tänava, Rävala puiestee, Allika tänava ja Lätte tänavaga. Peale ristumist Liivalaia tänavaga saab Tatari tänav lisaharu (Uus-Tatari tänav) ja peale ristumist Ravi tänava, Veerenni tänava ja Vana-Lõuna tänavaga suubub Pärnu maanteele.

Tänav on pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, sest on südalinnas elamiseks piisavalt vaikne ja on säilitanud nauditavalt käänulise sajanditaguse tänavajoone.

Tatari 7
Sakala 19 // Tatari tn 10 nurgahoone
Tatari 14
Tatari 21a
Tatari 21a

Tänava hoonestus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tatari 1/1 // Estonia puiestee 19, Kawe City büroohoone.
  • Tatari 1/2, 1923. aastal Ernst Gustav Kühnerti projekti alusel ümber ehitatud Hans Vinnali maja[1].
  • Tatari 2 // Pärnu mnt 15, seitsmekorruseline ärihoone Kawe Plaza[2]. Algselt asus Tatari 2 kinnistul kolmekorruseline, kõrge keldrikorrusega elumaja.
  • Tatari 3 sisehoovis on kivist korterelamu, kus enne teist maailmasõda asus Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing.
  • Tatari 4 // Pärnu maantee 17 (algselt Suur-Tatari 4 // Väike-Roosikrantsi 3), 1923. aastal ehitatud trükitöösturi Eduard Friedrich Talviku viiekorruseline katuseaiaga elumaja[3].
  • Tatari 6, äripindadega korterelamu arhitekt on Eugen Sacharias.
  • Tatari 7, 1912. aastal ehitatud elamu arhitekt on Ernst Boustedt, kelle projekt on hea näide 20. sajandi alguse heimatstiilist.
  • Tatari 8 // Sakala tänav 22, äri- ja eluhoone.
  • Tatari 9/11, äri- ja eluhoone arhitektid on Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp.
  • Tatari 10 // Sakala 19, kahekordne puidust hoone
  • Tatari 10, ühekordne puidust hoone - Peekri Baar, Mägra maja
  • Tatari 12, äri- ja eluhoone. Korporatsioon Leola konvendihoone
  • Tatari 13 // Sakala 17 nurgahoone, lammutatud kolmekordne hoone, mille esimesel korrusel asusid kaubandus- ja teeninduspinnad. Tänapäeval, 2019. aastal valminud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone laiendus[4][5].
  • Tatari 15 (lammutatud) hoones asus 1868.–1882. aastal kindlustusselts Esimene Eesti Kinnituse Selts, 1909.–1912. aastal Jaan Kirsipuu erakool. Eesti NSV ajal töötas hoones NSV Liidu Usuasjade Nõukogu usuasjade volinik.
  • Tatari 16, ehitusjärgus nelja maapealse korrusega äri- ja eluhoone[6].
  • Tatari 17 asus nüüdseks lammutatud Tallinna 14. algkool. Praegu on aadressil äri- ja eluhoone.
  • Tatari 18, 2007. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu.
  • Tatari 19 // Allika 2 ristmikul asub kahekorruseline eluhoone.
  • Tatari 20, 1899. aastal ehitatud elamu on kultuurimälestis (nr 8814)[7][8].
  • Tatari 21a, 1910. aastal ehitatud ja V. Treimanni projekteeritud puitelamu esindab historitsistlike sugemetega juugendarhitektuuri. Hoone on kultuurimälestis (nr 27019)[9].
Tatari 21b
Tatari 26
Tatari 28
Tatari 32
Tatari 34
  • Tatari 21b, 1912. aastal valminud ja arhitekt Karl Burmani projekteeritud hilisjuugendlik elamu, kirjastaja ja raamatukaupmehe August Buschi üürimaja. 1913.─1932. aastatel asus hoone viimase korruse klaasist katusega stuudios Ants Laikmaa ateljeekool. Majas on tegutsenud Wilhelm Seipeli trükikoda Eesti Grainiir. Hoone on kultuurimälestis (nr 3125)[10].
  • Tatari 22, äri- ja eluhoone.
  • Tatari 23/25, äri- ja eluhoone kuulub Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule[11][12][13].
  • Tatari 24, hoonekompleksi hoovis asus Karjaallikas[14].
  • Tatari 26, eluhoone on kultuurimälestis (nr 27021)[15].
  • Tatari 27, viiekorruseline äri- ja eluhoone.
  • Tatari 28, elamu on kultuurimälestis (nr 27022)[16]. Tänavaäärne kivimaja valmis mitme varasema väikehoone liitmisel 1861. aastal, kivist õuemaja valmis 1891. aastal ja ehitati ümber 1923. aastal arhitekt Ferdinand Petersoni projekti järgi[17]. 1920.–1932. aastal tegutses seal Austria konsulaat, 1932.–1940. aastal Tšiili konsulaat[18].
  • Tatari 29, viiekorruseline äri- ja eluhoone.
  • Tatari 30 sisehoovis asuv kortermaja arhitekt on Martin Aunin.
  • Tatari 31 // Liivalaia 17, ajalooline äri- ja eluhoone.
  • Tatari 32, elamu on kultuurimälestis (nr 27025)[19]. See kahekorruseline uusrenessanslike elementidega hoone ehitati Konstantin Wilckeni projekti järgi 1889. aastal. Läti Vabariigile kuulunud hoones olid algselt kaks korterit, Eesti NSV ajal jaotati need väiksemaks, kuid üksikud originaaldetailid (nt kahhelahjud) on siiski säilinud[20]. Läti suursaatkond Tallinnas omandas 1930. aastal uue hoone Tõnismägi 10.
  • Tatari 34, elamu on kultuurimälestis (nr 27026)[21]. Arhitekt Otto Schotti projekti järgi ehitatud hilishistoritsistlik hoone on ehitatud 1905. aastal varasema puumaja kohale. Kahekorruseline elamu on ehitatud klombitud paekivist soklile, alumine korrus on laotud punastest tellistest ning krohvitud, teine korrus on tehtud puidust[20]. Enne 1940. aastat kuulus hoone Läti Vabariigile.
  • Tatari 36, kahekorruseline puidust eeslinnamaja, mille 1920. aastatel Eugen Habermanni idee järgi tehtud juurdeehitus ühendas olemasolevad hooned: kahekorruselise viilkatusega L-kujulise põhiplaaniga elamu (arhitekt Rudolf von Knüpffer) ja pisema ühekorruselise pesuköögi[22].
  • Tatari 37/1, kolmekorruseline elumaja.
  • Tatari 37/2, neljakorruselise elumaja arhitekt on Eugen Habermann.
  • Tatari 38, parkimismaja keldrikorruse ja kolme maapealse korrusega[23].
Tatari 52, nelipühilaste koguduse palvemaja
Tatari tänav 54

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tatari tänava siht on tekkinud 16. sajandi I poolel koos Tõnismäe, Kentmanni, Kaupmehe, Maakri ja teiste tänavatega[30]. Seda kinnitasid 1997. aastal toimunud arheoloogilised väljakaevamised Tatari 2 // Pärnu maantee 15 ristil, mille käigus tuvastati rattaroobaste jälgi ning leidude hulgas oli tähelepanuväärselt palju hobuseraudu ja kabjanaelu. Samuti leiti Tatari tänavaga paralleelselt kulgenud keskaegne veejuhe, mis suundus u 800 meetrit lõuna pool asuvast Karjaallikast Karja kaevu. Seda veejuhet märgitakse kirjalikes allikais esmakordselt juba 1422. aastal. Tatari 2 krundilt kaevati välja u 300 m² suurune täpselt piiritlemata paekividest sillutis, mis polnud lihtsalt teede ristmik, vaid pigem väljak. Tatari tänava äärseid maju ja krunte nimetati kord Karja värava, kord jälle Harju värava ees asuvaiks. Ilmselt muutus Tatari tänav olulisemaks ühendusteeks siis, kui Harju värav 1538. aastal suleti. Sigismund von Stadeni 1699. aastaks valminud Tallinna eeslinna krundiplaanide kogumiku kohaselt (see on praeguse Tatari, Sakala ja Kentmanni tänava vaheline kvartal) olid 17 krundi omanikud raehärrad, raesekretär, justiitsbürgermeister, advokaat ja literaat ning Tallinna Suurgildi kaupmehed. Nad elasid linnamüüride vahel ja kasutasid eeslinnakrunte peamiselt aedadena. 18. sajandi alguses jäid linnapoolsed krundid rajatavate muldkindlustuste alla. Ehitatavate muldkindlustuste välisosa, lauge muldvalli ehk glassii serv ulatus u 40–50 meetri kaugusele praegusest Estonia puiesteest (Pärnu mnt ja Kentmanni tänava vahelises lõigus). Glassii 320 meetri (hiljem 277 meetri) laiusel alal – esplanaadil – kehtis ehituskeeld. Keeluala ulatus tõenäoliselt praeguse Sakala tänava ja Pärnu maantee nurgani ja pisut lõuna poole Sakala ja Tatari tänava ristist. Tatari, Sakala ja Kentmanni tänava vaheline kolmnurkne eeslinnakvartal jäi keelualana ligi 150 aastaks hoonestamata.

Nime olevat Tatari tänav saanud pärast 18. sajandit, endise raehärra Georg Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlaste asumi – Tatarische Slobode (Tatari slobodaa) – järgi. Mülleri põllud piirnesid läänest praeguse Sakala tänava, Pärnu maantee ja kadunud Vaestepatuste tänavaga. Idas ja kirdes oli Mülleri põllu piir Tatari tänav, praeguse Tatari 25 juurest pööras krunt nagu ka tollane Tatari tänav järsult itta, suundudes praeguse Kentmanni ja Liivalaia tänava ristmikuni. Põllu lõunapiir Liivalaia tänavast lõuna pool on plaanil üpris ebamäärane, ulatudes tõenäoliselt kuni praeguse Herne tänavani või kraavi või ojani, mis kulges Vesivärava tänavalt kuni Härjapea jõeni Tiigiveski tiigist pisut lõuna pool. 1722. aastal laiendati Vene keisririigi nekrutikohustust Volga tatarlastele, mordvalastele ja maridele ning tatarlasi suunati Balti laevastikku väeteenistusse. Tatarlased asustasid ka Kompasnaks kutsutud linnaosa Tartu maantee ja Narva maantee vahelisel alal. Kõige enam elas neid Kivisilla juures, Juhkentalis ja Kaasani kiriku juures. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. Selle ala kruntide register ulatub tagasi 1699. aastasse.

Tatari tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi Tatarski, saksa keeles Jacobi-Straße, Tatarskoi-Slobod-Straße, Tatarenstraße, vene keeles Татарская ул.[31].

20. sajandi alguseni kandis praegune Tatari tänava osa, Suur Tatari tänava nime ning üle Liivalaia tänava asuv Uus-Tatari tänav, Väike Tatari tänava nime.

Tatari 15

Suur Tatari 1 asus Hans Vinnali automüügiesindus, kus müüdi kümnest Eestis tol ajal levinumast automargist tervelt viite (Ford, Chevrolet, Fiat, Buick, Oldsmobile). Suur Tatari 3 asus Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu ortopeedia-mehaanika õppetöökoda. Tatari 15 (praeguseks lammutatud) hoones asus 1868.–1882. aastal kindlustusselts Esimene Eesti Kinnituse Selts (EEKS), 1909.–1912. aastal Jaan Kirsipuu erakool. Eesti NSV ajal tegutses hoones NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Usuasjade Nõukogu usuasjade volinik.

Hoolimata sellest, et Tatari tänav on vaikne südalinna tänav, mis on üldjuhul äärestatud kuni kolmekorruseliste elamutega, asub seal riigi jaoks märgilise tähendusega asutusi. Tänava esimesel ristumiskohal Sakala tänavaga asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone. Liivalaiaga ristumiskoha lähedusse jääb kunagine Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja. Tallinna linnavalitsus avas 1938. aastal Tatari 46 rasedate emade kodu (varem naisöömaja). Tatari ja Veerenni ristumiskohal asuvas majas nr 54 paiknes Eestimaa kubermangu ja sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Tallinna IV politseijaoskond.

Tatari tänav 60 hoones tegutses Saksa Kristlik Noorte Meeste Ühing[32]

Tatari tänav lõpeb Lutheri vabriku kvartali ja Tallinna Perekonnaseisuameti (niinimetatud Õnnepalee) vahele jääva, endise Ajakirjandusmaja alust läbiva Pärnu maantee suudme juures.

Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkus Tallinna arhitektuuri klassikaliseks juugendstiili näiteks peetava arhitekt Karl Burmani projekteeritud kivimaja Tatari 21b[33]. Hoone katusekorrusel paiknes tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Legend räägib, et majaomanik oli majandusraskuste ajel, mida põhjustasid maja ehitamise käigus tehtud muudatused (ahjud asendati keskküttega), end pööningukambris maha lasknud[viide?]. Sama maja poolkeldri korrusel asus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaegadel Eesti Ekspressi ajalehetoimetus ja hoovimajas ajakirja Eesti Loodus viimane nõukogudeaegne toimetus.

Lammutatud hoone Tatari tänav 1/1 // Estonia puiestee 19 nurgal

2009. aastal lammutatud naabermajas, Tatari 23/25, kus 19. sajandil (Suur Tatari 23/25) ja 20. sajandi esimesel poolel asus Tallinna Niguliste Saksa koguduse 75 toaga hoolekandeasutus (vaestemaja), asus 21. sajandi algusaastail ajakirja Kroonika esimene toimetus. 2011. aastal valmis uus äri- ja eluhoone[34].

Samasse ajajärku jääb ka tollase Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ettepanek teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna punaste laternate tänav, mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ Süda Koda[35].

Negatiivse uudisena on ajalukku jäänud 2007. aasta aprillirahutused Tallinnas, kus Tatari tänava algusse jäävat pubi Woodstock püüdsid süüdata aprillirahutuste marodöörid ning hukkus inimene [viide?].

Tatari 1 kinnistule ehitati 1930. aastal tänava algusesse Shelli tankla, mille vundamendil paiknes hiljem lillepood[36][37] hoones, mis lammutati ja asemele ehitati Kawe City büroohoone. Tatari 1 hoones asus Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Riia filiaalkauplus Tatari[38].

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 39
  2. ↑ Vabaduse väljaku nurgale kerkib seitsmekorruseline hoone, delfi.ee, 20. november 2019
  3. ↑ Päevitugem kas või katusel!, Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 26, 25 juuni 1938
  4. ↑ Muusikaakadeemia plaanib laienemist, 14.06.2011
  5. ↑ "Seekord vist läheb õnneks. Ühe pika loo lõpp".
  6. ↑ Tatari tänav 16, DOMUS KINNISVARA, Uusarendused
  7. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu Tatari 20, 1899. a.
  8. ↑ "Elumajade lammutamine Tatari 18 ja 20, Tallinn". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2011. Vaadatud 9. oktoobril 2011.
  9. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari 21a
  10. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari 21b, 1912.a.
  11. ↑ Kaua tehtud kaunikene, www.eestikirik.ee, 05.10.2011
  12. ↑ Kirik kavandab Tatari tänavale kortermaja[alaline kõdulink], Delfi Majandus, 19. august 2008
  13. ↑ "Kunagine toimetustemaja kaob linnasüdamest".
  14. ↑ [1]
  15. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 26
  16. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 28
  17. ↑ Eksklusiivsete korterite müüki ajaloolises hoones, 13. jaanuar 2009
  18. ↑ Kaitsealuselt Tatari tänava majalt varastati hinnaline välisuks, Eesti Päevaleht, 25.04.2003
  19. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 32
  20. ↑ 20,0 20,1 Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 175.
  21. ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 34
  22. ↑ Liis Kibuspuu, EESTI 20. SAJ ARHITEKTUURI INVENTEERIMINE TALLINN 1870–1940, 2009, lk 36
  23. ↑ Büroohoone omanikud kavandavad Tatari tänavale suurt parkimismaja, http://www.autonet.ee, 14. august 2004
  24. ↑ Tallinna volikogu kehtestas Tatari tänava ärihoone planeeringu, Ehitusuudised, 11.03.2011
  25. ↑ TALLINN TATARI, www.veetornid.ee
  26. ↑ Palvela Tatari t. 52, 1930. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  27. ↑ RKAS pani 22 miljoniga müüki kolm Tatari tänava kinnistut, Ehitusuudised, 13.10.2010
  28. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 44
  29. ↑ Trükikoda kolib maale, Õhtuleht, 15. november 2000
  30. ↑ Süda-Tatari kvartali kujunemislugu. Allikas: Tallinna muinsuskaitse, Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2001
  31. ↑ Tatari tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)
  32. ↑ Leho Lõhmus, Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 35
  33. ↑ Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, Eesti Päevaleht, 28. november 2002
  34. ↑ Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas, TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 18. september 2008 nr 183
  35. ↑ "Virkuse ja lõbumajade vastu" Õhtuleht, 6. mai 2000 (Süda Koja avaldus)
  36. ↑ Tallinnas kaevati välja II maailmasõja eelse tankla vundament, Postimees, 9. august 2020
  37. ↑ Vabaduse väljaku lähistel leiti II maailmasõja eelse tankla vundament, delfi.ee, 09.08.2020
  38. ↑ Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Tatari asumi tänavad
Tänavad
Tänavad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tatari_tänav&oldid=6750140"