Tuhkatriinu

See artikkel räägib muinasjutust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tuhkatriinu (täpsustus)

Tuhkatriinu ja haldjast ristiema. Oliver Herfordi illustratsioon

"Tuhkatriinu" (ATU 510A) on muinasjutt tüdrukust (Tuhkatriinust), kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab.

Loo algupärane versioon arvatakse pärinevat antiikajast.^[1]

Hiinast on teada selle muinasjutu üleskirjutus umbes 860. aastast. See on kirja pandud ka Koreas, Filipiinidel ja Vietnamis. "Tuhandes ja ühes öös" on seda eri tegelaste kaudu jutustatud koguni mitu korda.

Euroopas populaarseima teisendi Tuhkatriinu-jutust kirjutas Charles Perrault aastal 1697.

Ladina-Ameerika hispaaniakeelsete jutuvestjate hulgas kuulub "Tuhkatriinu" populaarsemate muinasjututüüpide hulka, samuti kaks sellega lähedalt seotud muinasjututüüpidega "Kolm rüüd" (ATU 510B, rahvusvaheliselt tuntud pealkirjaga "Eeslinahk") ja "Seitsmevärviline hobune" (ATU 530, rahvusvaheliselt tuntud pealkirjaga "Kuningatütar klaasmäel").^[2]

Straboni teisend

Vanima säilinud teisendi Tuhkatriinu-legendist pani kirja Vana-Kreeka ajaloolane Strabon, kes suri 1. sajandil. Selle kirjutas üles ka 3. sajandil surnud Claudius Aelianus, mis näitab, et see legend oli populaarne kogu antiikaja jooksul.

Kreeka päritolu ori Rhodopis töötas Egiptuses rikka mehe majapidamises. Teised orjad, egiptlased, kiusasid teda sellepärast, et ta oli välismaalane ja heledama nahaga kui nemad. Isand oli Rhodopise vastu lahke, kuid põhiliselt magas ega teadnud, et teised orjad Rhodopise vastu julmad on.

Ükskord nägi isand, kui ilusasti Rhodopis omaette tantsis, ning kinkis talle kulla ja vase sulamist kingad. Teistes orjades õhutas see veelgi enam vaenulikkust.

Ükskord Niiluse ääres rõivaid pestes võttis Rhodopis kingad jalast ja pani need kivile. Vaarao Ahmosis II pistrik viis ühe kinga ära. Vaarao polnud nii kena kinga varem näinud ja teatas, et abiellub selle kinga omanikuga. Ta kõndis ümbruskonna majapidamised läbi. Kui ta jõudis Rhodopise majja, siis Rhodopis kõigepealt näitas, et see king sobib talle, ja siis võttis välja selle kinga paarilise. Vaarao abiellus temaga.

Vaata ka

"Eeslinahk" (AT 510B)

Viited

↑ "The Egyptian Cinderella" (inglise). Vaadatud 28.03.2009.
↑ John Bierhorst. Latin American tales. Raamatus: Donald Haase (ed.). The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales. Vol 2: G-P. Westport, Connecticut & London: Greenwood Press 2007, p. 560.

Välislingid

Näitetekst Eesti Rahvaluule Arhiivist: Tuhkatriinu. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 72.

[1] "The Egyptian Cinderella" (inglise). Vaadatud 28.03.2009.

[2] John Bierhorst. Latin American tales. Raamatus: Donald Haase (ed.). The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales. Vol 2: G-P. Westport, Connecticut & London: Greenwood Press 2007, p. 560.

[1]

[2]