William Burroughs

Burroughs ja David Woodard koos Dreamachine'iga, 1997^[1]

William Seward Burroughs II (hääldus: /ˈbʌroʊz/; tuntud ka kui William Lee; 5. veebruar 1914 Saint Louis, Missouri – 2. august 1997 Lawrence, Kansas) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, kunstnik ja elava sõna etendaja.

Ta oli koos Jack Kerouaci, Allen Ginsberg´i ja Gregory Corso´ga üks peamisi biitnike põlvkonna juhtfiguure ja postmodernistlikke autoreid, keda peetakse "üheks kõige poliitiliselt teravamaks, kultuuriliselt mõjukamaks ja uuenduslikumaks kunstnikuks 20. sajandil".^[2] Tema mõju popkultuurile ja kirjandusele oli suur.

Paljud tema teosed on osaliselt autobiograafilised, põhinedes eelkõige kogemustele heroiinisõltlasena, kui ta elas Mexicos, Londonis, Pariisis, Berliinis, Lõuna-Ameerikas Amasoonase piirkonnas ja Tangieris Marokos.

Burroughs kirjutas 18 romaani ja muud pikemat teost, kuus lühijutu- ja neli esseekogu. Tema intervjuudest ja kirjavahetustest on avaldatud 5 raamatut. Ta tegi mitmesugustes projektides koostööd paljude esinejate, etendajate ja muusikutega ning on osalenud mitmes filmis.

Teiste autorite teostes

Burroughsi teine abikaasa oli Joan Vollmer, kes figureerib mitme autori loomingus kõrvaltegelasena ^[3] ning kellest sai tänu Jack Kerouaci romaanidele William Burroughsi abikaasana legendaarne kuju. Nimelt tappis alkoholijoobes Burroughs 1951. aastal Bounty baaris Méxicos ühe peo käigus oma abikaasa, matkides Wilhelm Telli^[4]. Ootamata ära venima hakanud kohtuprotsessi tulemust, põgenes ta Ameerika Ühendriikidesse ning tagaselja mõisteti tapmises süüdi. See traagiline sündmus jättis sügava jälje tema ellu ja loomingusse. Sedasama juhtumit on käsitletud ka 2000. aastal valminud Gary Walkowi filmis "Beat", kus William Burroughsi kehastab Kiefer Sutherland.

Burroughsil oli teisest abielust üks poeg – William S. Burroughs, Jr. (1947–1981), keda John Giorno nimetab 1983. aastal valminud dokumentaalfilmis "Burroughs" "viimaseks biitnikuks".

Burroughs suri 1997. aastal oma kodus Lawrence'is Kansase osariigis südamerabandusse.

Biitkirjanduse tuntumaid teoseid on Burroughsi "Alasti lõunasöök" (1959), millest David Cronenberg tegi 1991. aastal samanimelise filmi.

Tunnustus

1983 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia tegevliikmeks

Eesti keeles ilmunud

Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Alasti lõunasöök" ("Naked Lunch"), Koolibri 2011, tõlkija Olavi Teppan.

Viited

↑ Chandarlapaty, R., "Woodard and Renewed Intellectual Possibilities", sisse Seeing the Beat Generation (Jefferson, NC: McFarland & Company, 2019), pp. 98–101.
↑ 2003 Penguin Modern Classics edition of Junky.
↑ Brenner, Joseph M.: Looking for Joan Vollmer (website), The Doomfiles, March 16, 2004. web page
↑ Grauerholz, James. The Death of Joan Vollmer Burroughs: What Really Happened? American Studies Department, University of Kansas.

[1] Chandarlapaty, R., "Woodard and Renewed Intellectual Possibilities", sisse Seeing the Beat Generation (Jefferson, NC: McFarland & Company, 2019), pp. 98–101.

[penguin-2] 2003 Penguin Modern Classics edition of Junky.

[3] Brenner, Joseph M.: Looking for Joan Vollmer (website), The Doomfiles, March 16, 2004. web page

[4] Grauerholz, James. The Death of Joan Vollmer Burroughs: What Really Happened? American Studies Department, University of Kansas.

[1]

[2]

[3]

[4]