Nii lihtne ja ilus film! Näitas, et praeguse aja noored on ikka hingelt samad, kes kuuekümnendate noored olid. Mulle meeldib kui otsekohesed kõik siin filmis on ja nii head tsitaadid ka veel. Palju palju ilusaid mõtteid, aga peale nende ka lihtsalt vaimukaid lauseid. Tegelased ns panevad üksteisele puid alla, aga nad räägivad nii tõsiselt, et see mõjub naljakana.
"Magama jäite või? Ei maksa öösel nii palju ringi ajada!" - "Endast räägite või?"
"Kiisu, lähme ära. Meid siin ei sallita."
"Imelik…
I don't understand why people, why every fucking person, is so bad to each other so fucking often. It doesn't make sense to me. Judgement. Control. All that, the whole spectrum.
Ilusad kaadrid ja head tsitaadid. Kahjuks jäi igavaks ja ei kõnetanud eriti. Imelik segu ühe mehe seiklusest ja siis õnnetu õe kommentaaridest.
"It's a mistake to get too deep into all that kind of stuff."
"He knew I loved him enough to bear with the not knowing. "
Was he a good dog? / Who's to say. But he didn't deserve to die.
Ma vaatasin just kellegi unenägu või hägust lapsepõlve mälestust. See oli sisult nii eluline, aga samas täiesti ebarealistlik ja siis jällegi piisavalt usutav, et ma olin kaasahaaratud ja mind huvitas, mis toimus. See oli selline väike maailm, mis minu elu kontekstis ei ole loogiline, aga enda seatud reeglite ja ülesehituse poolest see toimis. Filmi sündmustik oli väga omapärane, ilmselt, sest see kõik oli näidatud lapse…
