Sa kirjutasid neli aastat tagasi ühe essee, Johanna, mille ma oma GoogleDrive'i jagatud failide hulgast leidsin. Ma ei taha sellele nüüd takkajärele otseselt vastata, eriti kuna sa vaevalt ise sellest enam midagi pead. Aga sa kõneled seal Jumalast bioloogilis-materialistlikust vaatepunktist, mis meie maailmas valdav on.

Olen sirvinud siin avaldatud arvustusi Veroonikate filmi kohta ja mulle on mulje jäänud, et mitte kellelgi ei ole selle kohta mitte midagi öelda. Asjale pannakse külge "müstika" tempel ja siis jagunevad inimesed nendeks, keda see…

Esimest korda nägin kinosaalis, kui Tanel Toom käis Elektriteatri publikuga ka vestlemas ning vastas tähtsatele küsimustele, nagu näiteks, kuidas koer siis täpselt niimoodi kaamera ette sittuma saadi (selgub, et eelarvesse mahtusid ka koerakakaeriefektid). Nüüd näitas telekast ja kuna mu vanemad ei viitsinud ennast eelmise aasta alguses kinno tirida, nägid ka nemad aasta tähtsaima filmi lõpuks ära ja ma vaatasin korralikult nendega koos kuni Krõõda surmani ja siis tulin teise poole tähtsamaid stseene jälgima, nagu läbi seina neid helide järgi aimasin.…

See arvustus on viibinud pikalt, sest ma olen pidanud väga oluliseks sulle oma mõtted õiglaselt ja korralikult edasi anda, Johanna. Ma ei ole julenud seda kõike kirja panna, õieti on iga kord asi valesti välja kukkunud.

Olin just jõudnud oma Veneetsia mansardikorterisse, kus seintel rippusid sõprade Lenini ja Che portreeplakatid ning erinevad rahvademokraatiate vabadusvõitlusele õhutavad postrid. Korteriomanik vabandas, kui kommunistlik sümboolika mind riivama peaks - ütlesin, ei riiva. Miks peakski?

Õppimine eksamiteks ei edenenud teab mis jõudsalt. Ühel õhtul pärast…