Anarâškielân puáhtá luuhâđ jo maaŋgâlágánijd kiirjijd, mutâ ohtâ kirješlaajâ lii váilum ollásávt. Tom aanaarlâš Anniina Veitonmäki huámmášij, ko poorgâi Aanaar škoovlâst anarâškielâlâš algâmáttááttâsâst.
Nuuvt kočodum älkkees kielâ kirjeh iä lah lamaš anarâškielân ollágin. Tondiet uáppeeh, kiäh láá eskân oppâm luuhâđ, ferttejeh algâttiđ luuhâmpálgás suomâkielâlâš älkkees kielâ kiirjijn.
Älkkees kielâ kirjeh láá ovdâmerkkân čallum stuorrâ pustavijguin já staavvâlmerhâigijn já mainâseh láá uánihááh.
– Láá tiäđust-uv oppâkirjeh já motomeh eres teevstah, mutâ iä olmâ kirjeh, moin pärni puáhtá hárjuttâllâđ kuhheeb mainâsij luuhâm. Te mun smiettim, et taggaar kirjehân mun sátáččim čäälliđ, muštâl Veitonmäki.
Kirje muštâl Patu-panda tobdoin já feeriimijn
Kirje uáivihuáđđoo lii Patu-nommâsâš panda. Patu lii oovtâ Anniina Veitonmäki uáppee timmâsierâ, já kirjeest piäsá čuávvuđ Patu feeriimijd, mutâ meid suu tobdoid. Veikkâ Patu lii panda, te sun áásá Säämist.
– Mainâseh muštâleh tobdoin já maht piergiđ tobdoigijn. Tot lii tego tobdošoddâdemkirje siämmást ko tot lii luuhâm máttááttâllâmkirje já mainâskirje.
Kirjeest láá ohtsis käävci mainâsid já jyehi mainâsist lii miinii tobdoid. Jyehi tobdoost lii meid miinii iivnijd.
– Veikkâ Patu fiskis peivi lii tast, ko Patu lii ilolâš.
Čuávuvâš pargo lii mááláđ 67 kovveed kiirján
Taat lii vuosmuš kirje, mon Anniina Veitonmäki čáálá já kuvviit jieš. Sun kuittâg illood, ko finnij ennuv iše ulmuin, kiäin lii máttu párnái kirjálâšvuođâst já älkkees kielâ kiirjijn.
Tääl puoh kirje teevstah láá jo valmâšeh. Tekstâuásih láá uánihááh já kirjeest láá ennuv koveh. Čuávuvâžžân Veitonmäki porgâškuát-uv kirje kuvijgijn. Sun áigu jieš mááláđ kuuvijd, ohtsis 67 kovveed. Sämitige išeruuđáin sun piäsá aalgân.
Jis Veitonmäki uážžu išeruuđâid maid lii uuccâm, te kirje ličij suu peeleest vaalmâš máhđulávt keessiv 2023. Tast maŋa kalga val kiinii tuáijiđ já almostittiđ kirje.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.