Täʹlvvsesooŋŋ mââimõs tuâjjpeeiʹv lie kuuʹǩǩ Suâlčiõʹljest jälsteei Matilainen Esaaʹje. Ouddâl ǩieʹzz tääʹlv täʹvvrid da pihttsid paʹǩǩeet äitta. Sesooŋŋ lopp pohtt suʹnne ǩeäʹppsõs tobddi, leâša seämmast šâdd huõll puõʹttiääiʹj diõtt.
Vitt eeʹjj safarvuäppsen reâuggam Matilainen âlgg ooccâd tuâj: vuõššân tuâj ǩieʹzz vääras, mâʹŋŋlest eʹpet tääʹlv vääras.
Sesoŋŋtuâjjliʹžže tuâj ooccâm lij juʹn toobdâs äʹšš, leâša Matilainen kaiʹbbjeʹči põõššivuõđ jieʹllma.
– Kâʹl tõt leʹčči pâi hiâlpab, jõs pââstčem juäʹtǩǩed seämma tuâjast. Tâʹvven lij vaiggâd kaunnâd tuâj, leâša jeeʹres sõõʹjin Lääʹddjânnmest da ålggriikkin tõt lij hiâlpab, smeâtt Matilainen.
Iinnteʹmes inn da čueʹcǩes šõŋŋ tâʹvv-vuuʹdi määtkčemviâlt?
Tâʹvv-Lappi ǩieʹssmäätkčummša lij kõõjjõs. Ouddmiârkkân eeʹjj 2024 muõttǥâʹttem pââʹjest turismm lâssni Aanar vuuʹdest 30 %.
Tâʹvv-Lappi määtkčummuž vuʹvddorganisaatio tåimmjååʹđteei Hanna Kouri mušttal, što kuuʹǩǩab sesoŋŋ lij leämmaž iiʹjjid Aanar vuuʹd turiism pââimõs prioriteʹtt.
– Pirrekksažvuõđ oouʹdummša lij tarbb, ko tõt lij oʹdinakai ǩeâllʼjeei vueʹǩǩ šuuʹreed määtkčummuž tääiʹben Tâʹvv-Lappist. Tõt, što ǩieʹppeet vaajtõõlli sesooŋŋid da što vuäǯǯap mij fiin ǩieʹzzest da čõõučâst teâđ oummid da paaimted määtklaid täʹlvvpoodd åålǥbeäʹlnn, lij mij vuõssmõs prioriteʹtt, mušttal Kouri.
Lappi lij peäglvaž tääʹlv da muõttkueʹsteeʹlmi diõtt, leâša nuʹtt še ǩieʹzzpââʹj luâtt paaimat turiistid. Kouri mieʹldd iinnteʹmes inn da čueʹcǩes šõŋŋ lie pâjjneei treeʹnd euroopplaž määtklai kõõskâst. Ouddmiârkkân Sveiʹccjânnam da Nuõrttväʹldd lie äuʹǩǩääm čueʹcǩes äimmõõzz jiijjâz turismmmarkknâʹsttmest.
Nuʹtt še Euroopp unioon lij vuâlggam mieʹldd tuärjjeed ǩieʹssmäätkčummuž oouʹdummuž: põrggsin lij vuäittmõš ooccâd vuõiggvuõđmeâldlaž serddmõõžž foondâst õhttsa 2,8 miljoon eeuʹr teäggtõõzz Lappi pirrekksaž turiism oouʹdeei programmkääzzkõshaʹŋǩǩõõzzid. Teäggtummšin haaʹleet tuärjjeed määŋgpeällsaž kääzzkõstaʹrjjummuž da kuuʹǩǩeed Lappi määtkčemsesooŋŋ.
Instemkapasiteʹtt kâʹl lij, leâša programmkääzzkõõzzi ooudâsviikkmõš lij eman aalǥâst. Määtkčemsesooŋŋ kuuʹǩǩummuš lij kuuitâǥ kuʹǩesäiggsaž, iiʹjjid piʹštti tuâjj, mušttal Kouri.
– Što tõt vuâlǥči šuurâld jottu, taarbšet kuʹǩesäiggsaž investâsttmõõžžid. Da vuällamvuõtt lij jõnn äʹšš, što meeʹst lie vuõigg ǩeʹrddemvuâr Kõskk-Eurooppâst. Âlgg maaššâd da plaaneed, ij-ǥa õõlǥ vuâllned, jõs sesoŋŋ ij tâʹlles vueʹlj jottu, särnn Kouri.
Lappi määtkčummuž ǩeâllʼjemvuõđ leät še jiânnai smiõttâm eman puuttâm täʹlvvsesooŋŋ ääiʹj. Lâssneei turismm lij kueʹrmtam nuʹtt rââʹžžes luâđ ko še pääiklaž tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid.
Kouri mieʹldd Lappi määtkčummuž haaʹleet viikkâd ooudâs pirrekksaž tååimai årra.
– Mij vuuʹdest iʹlla täävtõssân raajteʹmes šorrnummuš da tõt, što måtam määnpõõʹji vääras raajât jiânnai kapasiteeʹtt. Jõs sââʹj lie eeʹǩǩpeäʹl kuârrsen, tõt iʹlla jeärmmai, särnn Kouri.
Sesoŋŋ kueʹrmat nuʹtt tuâjjlaid ko še põrggsid
Tän poodd ǩieʹss-sesooŋŋ ääiʹj lie taʹrjjeemnalla tuâj restoraŋŋ- da hoteʹllsueʹrjest. Vuäppsen reâuggai Matilainen Esaaʹje jie kaunnu Suâlčiõʹljest tuâjjpääiʹǩ.
Tän ǩieʹzz son lij pieʹllkuõiʹmines Franskkjânnmest. Suäna kuuitâǥ haaʹleʹče raajjâd jiijjâz jieʹllem tââvas. Tåʹlǩ mieʹrräiggsiʹžžen tõt lij kuuitâǥ vaiggâd.
– Pirrekksaž määtkčummuš vuäitči puʹhtted põõšši tuâjjsuåppmõõžž, koon mâŋŋa muännast leʹčče staani puåtti da tõn mieʹldd aassâmläinn, smeâtt Matilainen.
Kääzzkâʹsttemsueʹrj ämmatleett Pam mieʹldd Lappist lie leämmaž mõõnni täʹlvvsesooŋŋ ääiʹj nuʹtt 10 000-12 000 sesoŋŋtuâjjla. Kuuitâǥ häʹrvv seeʹst mähss piiđid voudda. Ko tuâjast leät pâi vuäʹnkõs ääiʹj, lij tuâjjlai piiđproseʹntt še nooll pirrsest siõm puåttji diõtt.
Esa Matilainen miõlâst põõšši tuâjjlai päʹlǩǩummuš leʹčči ǩeâllʼjeei čåuddmõš, ko turiism viiǥǥât ooudâs.
– Määtkčummuš leʹčči jeänab ǩeâllʼjeei: määŋg tuâjjla vuäitče jälsted pirreeʹjj seämma päiʹǩǩ-kååʹddest da puʹhtted piiđpuåttjid kådda, särnn Matilainen.
Lapland North Destinations tåimmjååʹđteei tåbdd še Matilainen jieʹllemvueʹjj. Sesoŋŋluânddsaž tuâjj pohtt vaiggâdvuõđid põrggsid še.
– Tõt lij lossâd põrggsid, jõs âlgg juõʹǩǩ eeʹjj päʹlǩǩeet ođđ sesoŋŋtuâjjlaid. Tõt lij lossâd še sesoŋŋtuâjjlaid, kook haaʹleʹče jälsted vuuʹdest põõššinalla, särnn Kouri.
Aanar kåʹdd, määtkčemsueʹrj põrggâz da jeeʹres vuuʹd toiʹmmjeei lie raajjmen ââʹn oođeei turiism strategia da plaan, koin viiǥǥât ooudâs vuuʹd turiism nuʹtt, što tõt väldd lokku aazzjid, luâđ, sääʹmkulttuur di jieʹllemvuõʹjjid.