Lappi gádjunlágádusa mohtorgielká skirveha Bihčosjávrri bartta šilljui Giehttaruohttasis. Fargga ihtá maid nubbi mohtorgielká.
Vuosttasveahkkedivššárat dopmet bartii sisa. Fargga nubbi sudnos iđista fas olggos.
– Doaibmágoson dáppe gosge telefon? jearrala son čuigiin, geat ceaggájit šiljus.
Vástádus lea ii. Ii goittot gostige lahkosis. Divššára fuola sáhttá lohkat su ámadajus.
Guovdu Giehtaruohttasa duoddariid árktalaš dilli váikkuha lassánan turistameriid dorvvolašvuhtii: veahkki lea guhkkin iige telefon gullo.
Muohta ja dálvi geasuhit turisttaid
Turismma lassáneapmi Lappis oidno maid Giehtaruohttasis. Ovddit jagi Gilbbesjávrri lahkosis ja Giehtaruohttasa duoddariin gallededje Meahciráđđehusa loguid mielde badjel 114 000 turistta.
Dat dagaha fuola Meahciráđđehusas ja maid báikkálaš fitnodatdoalliid gaskkas. Guovllu hearkkes luondu gillá lassánan mohtorfievrojohtolagas. Maiddái turisttaid dorvvolašvuohta fuolasmahttá. Jus geavvá bárti, de veahkki lea guhkkin.
Gilbbesjávrri rádjegohcinstašuvnna ovddeš hoavda, 56 jagi turisttaid duoddariid vuojihan Risto Anunti mielas turisma lea buorre ášši dihto ráji radjái.
– Jus dáid árktalaš guovlluide boahtá almmá vásáhusa, iige dovdda kultuvrra iige eatnamiid, de soaitá geavvat bárti, árvalastá Anunti.
Son lea gártan muhtimin gádjut turisttaid go leat vuolgán heittot biktasiiguin duoddarii.
– Gieđaid gaskkas liggejin mánáid juolgesuorpmaid, muittaša Anunti.
Anunti lea iežas čalmmiiguin oaidnán joba 38 gielkká guhkkosaš safari.
– Dathan mearkkaša dan, ahte dat lea measta kilomehter guhkkosaš ráidu. Ii das gal ovddemužžan vuoddji safariofelaš dieđe mii duohkin dáhpáhuvvá, hoahkala son.
Lagamus buohcceviessu lea Norggas
Bihčosjávrris lea divššár ožžon oktavuođa satellihtatelefoniin heahteguovddážii. Báikki ala dárbbašivčče helikoptera. Lagamus lea Norgga bealde Romssas 160 kilomehtera geahčen.
Dán háve ii helikopter goittotge leat fidnemis. Muohttá nu ahte olles máilmmi lea vielgadin. Gádjunhelikoptera girdi ii oainne seaivut.
Gilbbesjávrris lea mátki lagamus universitehtabuohccevissui Oului badjel 600 kilomehtera. Guovddášbuohccevissui Roavvenjárgii fas badjel 400 kilomehtera.
Gii beare sáhttá oažžut safarilobi
Meahcceguovlluin eai bártašuva dušše ovttaskas turisttat. Meahciráđđehusas muitalit, ahte maŋimuš viđa jagi áigge Giehtaruohttasii leat boahtán moaddelot ođđa safarifitnodatdoalli.
Váttisvuohtan lea, ahte mii beare fitnodagaid sáhttá ohcat ja oažžut Meahciráđđehusas nu gohčoduvvon safarilobi duoddariidda. Dan dáhkida EU ovttaveardásašvuođaláhkaásahus, man mielde juohke fitnodagain galgá meannudit seamma láhkai.
Ovdamearkka dihte ii gáibiduvvo mangelágan báikkálaš dovdamuš.
– Báikkálaš dovdamuša lea váttis duođaštit. Dieđusge mii fertet vihkehallat geasa lobi mieđihat. Jus eat dagašii dan, de guovllus livčče sihkkarit čuđiid mielde safarifitnodagat, dadjá Meahciráđđehusa eanangeavaheami erenomášáššedovdi Manne Martikainen.
Gilbbesjávrri guovllus leat dál 53 fitnodagas fámus safarilobit. Dat lea eanemus go gosge eará guovllus Lappis.
Gielkásafarifitnodagat dárbbašit Meahciráđđehusas safarilobiid vai sáhttet doaibmat stáhta eatnamiin.
Gohcci eiseváldi lea fuolas
Mohtorgielkásafariid dorvvolašvuođa Suomas gohcá dorvvolašvuođa- ja kemikálalágádus Tukes. Bajitdárkkisteaddji Jaakko Leinonen mielas ovttaveardásašvuođa jurdda ii vealttekeahttá heive árktalaš guovlluide, gos dárbbašuvvo iežaslágan máhttu.
– Eandalit Giehtaruohttasa ja Ohcejoga Gálddoaivve guovllut leat geográfalaččat hástaleaddjit Suomas. Daid guovlluid safarifitnodagaid dorvvolašvuođaplánaide ja guovlodovdamii galggašii giddet erenomáš fuomášumi, dadjá Leinonen.
Dán giđa vejolaččat fápmuiboahtti ođđa golahusdorvvolašvuođaláhka sáhtášii addit dasa vejolašvuođa. Ođđa láhka attášii vejolašvuođa sáhkuhit fitnodagaid, jus dat ii fuolat turisttaid dorvvolašvuođas ovdamearkka dihte gielkásafariin. Riikkabeaivvit galget gieđahallat láhkaođastusa dál cuoŋománus.
– Dát attášii vejolašvuođa gáibidit fitnodagain buoret máhttima muohtauđas- dahje jiekŋadilis sihke gádjundoaimmas. Ja dan máhtu galggašii maid duođaštit, dadjá Leinonen.
Dálá sáfarilobit leat fámus vel dán giđa. Meahciráđđehusas leat dál čielggadeamen, ahte galggašiigo lohpemeari geahpedit boahttevuođas, muitala Manne Martikainen.
Mátki joatkašuvvá
Bihtošjávrris gádjunlágádusa mohtorgielká jorggiha Gilbbesjávrri gili gulvui buohccigeres vel maŋis.
Nuppe guvlui leat seamma áigge jođus guokte gielkásafari ja máŋga čuoiganjoavkku Háldi-duoddarii. Vaikko biegga čavgá ja muohttigoahtá vel eambo, de dat ii oro sin bisseheamen.