Gieldda- ja guovloválggaid válgabeaivi lea boahtte sotnabeaivve.
Yle Sápmi jearai gielddaválggaid evttohasain Ohcejogas, Eanodagas ja Anáris, makkár áššit sámegielddain ságastahttet aiddo dál. Yle Lappi fas jearai seammá Soađegili gielddahoavddas.
Ohcejogas smihttet, mo doalahit mánnábearrašiid gielddas
Kokoomus evttohas Sámmol Lukkari lohká, ahte Ohcejogas gieldda heajos ekonomalaš dilli ja ruohtadoalu vuogáidahttin lea stuorra hástalus.
– Mis leat dál garra seastindoaimmat ovddas. Deatnu lea gitta ja das manaheimmet turismaboađuid, eatge mii leat vel dálveturismmain bastán gokčat dan. Mis lea dušše smávva dálveturisma.
Ohcejot gieldda hástalussan Lukkari oaidná dan, ahte gieldda olmmošlohku njiedjá ja mánnábearrašat fárrejit gielddas eret.
– Olbmot gal fárrejit Ohcejohkii muhto mii eat bastte doalahit daid geat deikka bohtet. Dat vulget moatti jagis eret, eandalit mánnábearrašat. Mánáid lohku njiedjá oppa áigge.
Čoavddusin Lukkari oaidná dan, ahte smávvafitnodatdoalliide láhččojuvvošii buoret dilli gielddas ja ahte dálveturisma ovddiduvvošii.
– Mii fertešeimmet doalahit ja lasihit vel daid bálvalusaid daid olbmuide, geat fárrejit deikka.
Maiddái sosiálademokráhtaid evttohas Mika Aikio oaivvilda, ahte gieldda ekonomiija dilli ja ealáhussuorggi ovddideapmi ságastahttet dál.
– Dál lea goluid geahpedeapmi boahtte jahkái ja maiddái hutkat ruhtaboađuid gildii. Gieldda olbmotge leat vátnon ja stáhtadoarjagat bohtet olbmuid lohkomeari bokte.
Stuorra hástalussan son oaidná maiddái skuvlamánáid ja ássiid geahppáneami.
– Ealáhussuorggi galggašii ovddidit. Gielddas lea lávva ja dat sáhtášii gávppašit tonttiid vai boađášedje ruhtaboađut.
Eanodagas badjánit girdingietti boahtteáigi ja gielddahoavdda virgi
Eanodaga gielddas válggaid áigge ságastahttet earret eará gieldda ruhtadilli, dearvvašvuohtabálvalusat, viessodilli ja girdigietti boahtteáigi. Guhkkit áigge hástalussan Eanodagas leamašan goit bisuhit gielddahoavdda báikegottis. Guovtti maŋemuš jagi siste golbma gielddahoavdda leat cealkán iežaset eret.
Oktasašlisttu evttohas Leena Palojärvi dadjá, ahte gielddahoavdda virggi deavdin leage okta stuorámus hástalusain. Go virggis ii leat fásta olmmoš, de dat váikkuha maid gieldda organisašuvdnii.
– Go olles gieldda jurddaša, de gal dat váikkuha dasa, ahte áššit eai ovdán. Álot galgá vuordit, ahte boahtá ođđa olmmoš ja ahte mo son váldá áššiid beavdde nala, čilge Palojärvi.
Palojärvi lokte Eanodaga boahtteáiggi hástalussan maiddái ruhtadili. Su mielas gielda galgá dál plánet hui dárkilit mo ruđaiguin ferte rassat.
– Galgá mu mielas dahkat diekkár logi jagi áigetávvala, ahte mii lea buot deháleamos ja prioriteret dieid investeremiid. Mii fertet goit dahkat stuorra investeremiid ja dat ruhtahan ii šatta muoras, dadjá Palojärvi.
Maiddái vuođđosuopmelaččaid evttohas Antti Tonteri atná dehálažžan, ahte gildii fidnejit gielddahoavdda ja stáđis stivrejumi. Su mielas Eanodaga stuorámus hástalus lea goit oažžut nuorraolbmuid ja bearrašiid bissut guovllus.
– Gielda fertešii rokkastit gos nu ruđa, vai deike basttášedje hukset ođđa ássanvisttiid. Mátkeealáhus maid dárbbaša lasi idjadansajiid, oaivvilda Tonteri.
Gurutbellodaga evttohas Anri Magga lea maid fuolas das, ahte gielddas leat unnán ássanvisttit. Jus gielddas eai leat visttit, de dat dahká váttisin fidnet dearvvašvuođabargiid Eanodahkii.
– Dát dorjot nubbi nuppi. Jus eai leat visttit, de ii leat maid vejolaš fidnet ođđa bargiid earáge surggiide, dadjá Magga.
Eanodaga stuorámus hástalussan son goit oaidná dearvvašvuohtabálvalusaid lágideami ja eandalitge boarrásiiddivššu.
– Lea dehálaš bisuhit dearvvašvuohtabálvalusaid dálá dásis. Ferte sihkkarastit, ahte mis leat doavtter- ja rávvehatbálvalusat ja vuođđodearvvašvuođadikšun dáppe iežame gielddas, dadjá Anri Magga.
Anáris turismma laskan boktá fuola
Ruonáid evttohas Pirita Näkkäläjärvi oaivvilda, ahte Anára márkanis ságastahttá sakka mátkeealáhusa viidun.
– Nuppe dáfus turisma ja mátkeealáhus buktet dietnasa ja bargosajiid, muhto ferte maiddái geahččalit ovddidit mátkeealáhusa nu, ahte dasa gávdno sosiálalaš dohkkeheapmi ja ahte dat ii mana ekologalaš rájáid badjel, Näkkäläjärvi lohká.
Turismma viiddideamis ja lávvaproseassain fertešii Näkkäläjärvi mielas guldalit eambbo báikkálaš olbmuid ja lasihit lagašdemokratiija.
– Anára gielda lea hui viiddis ja dáppe leat iešguđetlágan gilit. Jus lea ášši mii guoská vaikko Anára girkosiidda dahje eará giláža, nu galggašii guldalit gili olbmuid.
Kokoomus evttohas Janne Hannola oaivvilda, ahte oanehisáiggi visteláigoheapmi lea ságastahttán gielddas maŋimuš áiggiid. Maiddái láigovisttiid vátni bissovaš ássamii lea gielddas stuoris.
– Váttisvuođat das leat dalle, go lea sáhka ássanvisteguovllus. Dat leat dárkkuhuvvon bistevaš ássamii, eaige mátkeealáhusa várás. Dat lea maiddái lávvaplánas gildojuvvon doaibma, Hannola dadjá.
Hannola oainnu mielde ášši sáhtášii čoavdit lohpegeavadaga ásahemiin oanehisáiggi láigoheami várás. Gielddas galgá Hannola oaivila mielde smiehttat maiddái mátkeealáhusa ovddideami rivttes guvlui turismma lassáneami dihte.
Anár gieldda hástalussan son oaidná ekonomalaš dili ja stáhtadoarjaga geahppáneami boahttevuođas.
– Mii gártat guorahallat nu daddjon badjelmearálaš bálvalusaid gáržžideami ja vearuid bajideami vejolašvuođaid ekonomalaš dili geažil.
Soađegili gielda guorahallá ruvkefidnu Natura-suodjalanguvlui
Soađegilis gieldalaččaid leat ságastahttán earret eará Viiankiaapa ruvkefidnu, vistevátni ja skuvlalanjat, muitala gielddahoavda Jari Rantapelkonen.
Gielddas guorahallet lávvema, mii meroštalašii Natura-suodjaluvvon Viiankiaapa ruvkefidnu ollašuvvama. Natura-suodjaluvvon jeaggái plánejuvvon Sakatti-ruvkefidnu válljejuvvui gieskat Eurohpá uniovnna strategalaččat mearkkašahtti fidnuid logahallamii. Vai Natura-suodjaleamis sáhttá spiehkastit, galgá das leat vel stáhtaráđi mearrádus, muhto muđui áššis mearrida loahpa loahpas gielda.
Politihkalaš bellodagat eai muđui leat váldán beali áššái, earret dál válggaid áigge, muitala Rantapelkonen.
– Sáhttá dadjat, ahte ruonát vuostálastet Viiankiaapa ruvkki. Olgešbellodat, vuođđosuopmelaččat ja čatnasmeahttumiid listtus guottihit ruvkke. Guovddášbellodagas ja gurutlihtus leat goappatge oaivilat.
Soađegilis leat huksemin 50 ođđa vistti visteváni geažil. Skuvlalanjaid lasideami fas geahččalit čoavdit modulaskuvllaiguin.
Rantapelkonen mielas rabas ságastallama ja ovttasbarggu bokte sii bastet bisuhit Soađegili eallinfámolaš ja geasuheaddji gieldan sihke ássiide ja ođđa fitnodagaide.