Konfliktadutki Kaisa Raitio mielas lea miellagiddevaš oaidnit, fidnego Suoma ođđa ráđđehus duohtandahkat lohpádusas sámediggeláhkaođastusas. Raitio lea doseanta Ruoŧa eanadoallouniversitehtas (SLU).
Su mielas lea buorre, ahte Suoma ođđa ráđđehusprográmmas láhkaevttohusa figget doalvut riikabeivviide jo dán jagi bealde.
– Dálhan lea eará dilli go ovddit ráđđehusbajis go eatnašat opposišuvnnas vuostálaste láhkaevttohusa, muhto dálhan leage justa opposišuvdna, gos lea eanemus doarjja Timosa doaibmagotti evttohussii.
Raitio goittotge muittuha, ahte ráđđehusprográmma ii vealttakeahttá dáhkit dan, ahte dohko girjejuvvon áššit ollašuvvet, dego geavai ovddit ráđđehusbajis. Son oaidná, ahte ášši lea dál gitta olgešbellodat Kokoomusas.
– Bastágo Opro doalahit ráđđehusa čoahkis buorebut go Marin? Nappo dál lea gažaldat das, man čatnasan Kokoomus lea dán evttohussii. Dát boahtá rátkit riikkabeaigieđahallama, son lohká.
Su mielas lea maiddái miellagiddevaš oaidnit, mii geavvá jus ráđđehus ii daga áššis evttohusa ollenge, ja maid dalle dahká Suoma ruoŧŧelaš álbmotbellodat RÁB ráđđehusas bissuma ektui.
Dasa lassin Raitio mielas gelddolaš lea dat, ahte mo geavvá jus evttohus beassá riikkabeivviide Timosa doaibmagotti evttohan hámis.
– Galhan dát lea ártegis dilli, go dál dáid áššiid leat ovddideamen dat bellodagat, mat buot rahpasepmosit ledje ovddit válgabajis sámiid rivttiid vuostálastimin. Ahte dálhan mii oaidnit man ollu dát sánit deddet, go sis lea ráđđehusovddasvástádus, ahte mii lea Suoma olmmošriektepolitihkka sámiid rivttiid ektui.
Ráđđehusbellodagat lohket ahte sii leat ovttas soahpan girjemis
Yle Sápmi jearai ráđđehusbellodagaid jođiheaddjiin sámediggelága ođasmahttimis. Stáhtaministtar ja olgešbellodat Kokoomusa ságadoalli Petteri Orpo ii vuos astan kommenteret ášši. Ođđa riekteministtar, vuođđosuopmelaččaid Leena Meri goit vástidii Yle Sápmái ja son deattuhii, ahte sámediggelága leat geahččalan ođasmahttit juo guhká.
– Ášši leamašan juo máŋgga ráđđehusa beavddi alde. Lea buorre, ahte ášši gieđahallojuvvo, dadjá Meri.
Meri mielas ii sáhte vel dadjat maidege dan birra, ahte mannágo láhkaođastus čađa riikkabeivviin.
– Evttohus ii leat vel addojuvvon. Riikkabeaivvit mearrida iehčanasat, mo láhkaođastussii doaladuvvet. Dieđusge ráđđehusbellodagat leat soahpan ovttas áššis ja dat lea girjejuvvon ráđđehusprográmmii, dadjá Meri.
Kristtalašdemokráhtaid bellodatjođiheaddji ja ođđa eana- ja meahccedoalloministtar Sari Essayah vástida Yle Sápmái oanehaččat, ahte sin bellodat lea sámediggelága oasil čatnasan ráđđehusprográmmagirjemii.
– Lága sisdollui bellodat váldá beali easka láhkaválmmaštallamis, dadjá Essayah.
Yle Sápmi ii leat ožžon vástádusaid vuođđosuopmelaččaid bellodatjođiheaddji Riikka Purras iige Suoma ruoŧŧelaš álbmotbellodat RÁB jođiheaddji Anna-Maja Henrikssonis.