Sápmi

Ǩiõčči lađđu saaʹmi traumain mušttleei Jeʹvida-fiilm diõtt – ”Puk moošt pueʹtte vuâstta”, mušttal vuäʹmm aazzjipõrttpäärnaž

Säämas tuejjuum filmm miârkkšõõvi jiânnai sääʹm-meeru da kaaggi pââjas jõnn tobddmõõžžid.

Čeʹvetjäuʹrrneǩ Nykänen Eevaaʹje Jeʹvida-filmm kaaggi vuäʹmm mooštaid miõʹlle.
  • Sara Kelemeny

Puki päärnai ooudâst suõʹrmi tääkklummuš da päärnai suõʹrmid skuʹlljeeš puõʹlli čääʹʒʒest. Tõn ool veâl kõrr ǩeâlddmõš sääʹmǩiõl mainstummšest.

Täk škooulääiʹj moošt maʹcce tâʹlles čeʹvetjäuʹrrneǩ Eeva Nykänen miõʹlle Jeʹvida-fiilm ääiʹj. Nykänen leäi õõutsââʹjest jeeʹres saaʹmivuiʹm ǩiõččmen maaiʹlm vuõssmõs sääʹmǩiõllsaž fiilm kåččkueʹssčuäjtõõzz mõõnni sueʹvet. Fiilm vuäinnmõš kaaggi jiânnai tobddmõõžžid.

– Täk puk ääʹšš pueʹtte vuâstta, ko vueiʹnnem fiilm. Teʹl pueʹtte puk tõn poddsa ääʹšš miõllsan. Tõt reäǥǥti jeänmõsân. Tõt ij leämmaž kudd podd, mõõnnalla teʹl päärnaid ǩiõttʼtõʹlle, mušttal Eeva Nykänen.

Vuäʹŋǩõs kuʹsǩǩ Jeʹvida fiilmâst.

Filmm âânn seʹst jiânnai symboliikk

Tän vuâra sääʹmǩiõl siltteei oummuin ij taarbšam ni lookkâd teeʹkstʼtõõzzid, ko fiilm čuäjtõõlli mainste-i säämas. Tõt leäi še keväjäuʹrrneǩ Mervi Semenoʹffe jõnn rämm.

– Vueiʹtim pâi kuvddled mainnâz. Tõt leäi samai jeeʹresnallšem tobddmõš, kovvõõli Mervi Semenoff.

Semenoff lij mueʹdd peeiʹv smiõttâm sueʹvet vuåinnum fiilm da tõn miârktõõzz säʹmmlaid. Juʹn tuõttšõddmõõžžid vuâđđõõvvâm fiilm maainâs kaaggi še Semenooffâst peʹccel. Filmm âânn seʹst mâid-ne, mõõzz ij možât juõʹǩǩ ooumaž oobbâst čõõʹlmees.

– Toʹben leʹjje symbool da smiõʹttem jiânnai, mähʹtt-son Lääʹddjânnam oummu fiʹttje tõid.

Ouddmiârkkân Semenoff mušttal, što fiilmâst lij podd, kuäʹss Jeʹvida puäldd kååʹddǩid.

– Kâʹl-han tõk lie jiânnai jeeʹres ko pâi takai käʹmme, smeâtt Semenoff.

Jõnn filmm uʹcc ǩiõʹlle

Nuõrttsääʹmǩiõl mainste tän ääiʹj nuʹtt 300 ooumžed da ǩiõlljeälltemtååim lie tuejjuum, nuʹtt ǩiõllpieʹsstååim ko še vuõrâsoummui ǩiõllkuurs. Uʹcc ǩiõʹlle tuejjuum filmm oudd jiânnai miârktõõzz tõn jõnn tuõjju, koon sääʹmkulttuur ouʹdde lie ǩiččlâsttam tuejjeed.

Ohjjeei Katja Gauriloʹffe leäi vääžnai, što sääʹmhistoria ǩiõttʼtõõlli fiilmâst mainstet še säämas. Vuõššân leäi pââll, mäʹhtt-son roolid kaaunât ǩiõl siltteei čuäjtõõllʼjid. Looppâst tõʹst ij taarbšam põõllâd da vueiʹvvroolin leʹjje määŋg sääʹm.

Juʹn ouddâl Lääʹddjânnam vuõss jeäʹǩǩää Jeʹvida lij jååttam pirr maaiʹlm čuõʹđi oummui vueiʹnnemnalla.

– Ǩiõll leävvan toʹb maaiʹlm pirr. Oummu vuäǯǯa tieʹtted, što nåkkam oummu õinn lie, kook mainste õinn tän mij sääʹmǩiõl. Tõt lij samai šiõǥǥ, särnn Eeva Nykänen.

Mervi Semenoff vuäinn še, što filmm âânn ciistâst jiânnai siʹjjid, kook lie vuõrâsooumžen mättõõllâm läppjeei ǩiõl.

– Ǩiõl mätt'tõõttmõš lij miârkteei. Meeʹst lie oummu, kook vueiʹtte leeʹd toʹben jieʹllikaart tuejjummšest mieʹldd da vueiʹtte mainsted sääʹmǩiõl. Meeʹst lie puõʹttiääiʹjest vuäittmõõžž da ååskam, što ko vuõssmõs lij puättam, nuʹtt nobba lij čuâǥǥas juʹn rajjum, mušttal Semenoff.

Looǥǥ lââʹzz: Koltansaameksi tehty elokuva avaa pakkosuomalaistamisen traumat