Taan čoovčâ Anarist Aŋŋel kuávlust láá koddám jo kulmâ kuobžâ oho siisâ. Puoh kuobžah láá viirrâm vuálá love neljihâškilomeetter siste.
Ohtâ kuobžâ koddám miäcásteijee lâi Jussi Lehmuslehti, kii uážui vuosmuu kuobžâs taan čoovčâ.
Sun lâi vahtiimin soorvâ skipárijdiskuin, mut suu peenuv aalgij roossâđ komálávt.
Pennust lâi tääppin juurrâđ vorâs pooškâst já maacâi Lehmuslehti luus masa čuovjâdin. Meecist meid kullui omâs muávrum. Tain Lehmuslehti ervidij, et koččâmušâst ličij-uv kuobžâ.
Sun meridij vyelgiđ pennuin kuobžâ maajeeld. Jotelávt peenuv vyetiškuođij-uv.
– Tot lâi tego ličij uážžum šleđgâčaskem. Piejâi njune vuálus já vuolgij moonnâđ tom luodâ. Keččim, et tiet lii aaibâs vises, et sust lii luoddâ tie, Lehmuslehti muštâl.
Váhá ääigi piärttum maŋa Lehmuslehti huámášij oovdâst suullân 50 meetter keččin suáhimiestust kuobžâ seelgi.
– Talle tot jorgettij keččâđ, et mii tobbeen puátá. Tállân paaččim suu ertpiälán.
Lehmuslehti pávkkááttij val nube kerd, mon maŋa sun arvâlij, et kuobžâ ij vaje innig kuhás.
Nubbe kuobžâ kománij hárjánâm pivdee pissoin
Tuomas Väänänen ij lamaš vuosmuu keerdi stuorrâ piäđoin rosâmin, ko vuolgij kuobžâmiäcan porgemáánu loopâst.
– Tast lijjii puoh läävhih sajestis. Lukkohân tast ain valjeest annoo tiem kuobžâhommáást.
Väänänen ij kavnâm uápis enâmijn luodâid kuobžâst ige ubâ muorjijd, mon maajeeld kuobžâ maŋgii jotá.
Forgâ korrâ šuáláttâh volliittij Väänänen. Sun kaavnâi stuorrâ aaihâ, mon vuálá peesâi patâriđ arve. Tobbeen sun nááđui suu mield suullân tiijme. Taan ääigi peenuv juuđij joba kyevti kilomeetter keččin kuorâttâlmin, mut ij uážžum oonâ kuobžâst.
Loppâloopâst peenuv njunástâlâi sundán, kuus Väänänen lâi jieš-uv áigumin vyelgi. Čoođâ njuoskâm já kolmum Väänänen poođij skierrijolgâdâsân. Paifakkist suullân 50 meetter keččin pajanij kuobžâ čuážžuđ.
– Tot vaarâ lâi tie etimâsâid purâmin. Talle jotelávt pisso kietân já tie peessim tom tiälláđ.
Peenuv-uv poođij jotelávt pääihi oolâ. Taan tove miäcásteijee teeivâi kuobžâ ovdil pennuu.
Totkee mielâst spiekâstâhlâš kuobžâmeeri suijân lii miäcásteijei táiđu já niŋálâs kuobžah
Luánduriggodâhkuávdáást eteh, et Aŋŋel kulmâ kuddum kuobžâ nuuvt uccâ kuávlust lii spiekâstâhlâš. Oreskuobžah sättih jotteeđ tuháttijd kilomeetterijd, te tutkâmušprofessor mield, toh láá sáttám jotteeđ Suomân meid Taažâst. Miärán vaaigut meid tot, et kuávlust lii pisovâš kuobžânääli.
– Tot muštâl, et kuávlust šadda čiivgah. Tot lii ohtâ čielgiittâs. Nubbe suijâ lii, et tobbeen láá čepis miäcásteijeeh pivdemin kuobžâid, Kojola rámmoo.
Aŋŋel kuávlust kuddum kuobžâin kyehti lijjii oráseh já ohtâ niŋálâs. Kojola mield kuávlu niŋálâskuobžâ muštâl, et kuávlun šaddeh uđđâ kuobžâčiivgah.
Väänänen teeivâi jo nube kuobžâ taan čoovčâ
Tuomas Väänänen lii reknistemvyevist kiddâ koddám kuobžâid jo love. Motomin ohtuu já motomin skipáráin.
Majemuš kuobžâ viirâi, ko taat artikkel lâi čäällimnáál.
– Lii nuuvt härvinâš hersku já olssân nuuvt tivrâseh, et lii pááccám viermicuozân koddemtileh.
Säämi luándust jotteeh tietih, et kuobžâ lii nuuvt ärgi, et tom ij táválâš Matti Meikkilâš teeivâ vaarâ kuássin eellim ääigi. Eidu taam tiet kuobžâpivdo kiäsut Väänänen.
– Tot lii nuuvt skelmâ já viijses já kievrâ já paarooh. Tot lii meid pennui hirmâd pahas vuástus. Ko ij mahten älkkest tom uážu, te tot tast kiäsut.